omavahel väga ranges seoses ning kogu kompositsioon allub matemaa- tilisele loogikale. Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977)
ranges seoses ning kogu kompositsioon allub matemaatilisele loogikale. Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest (selgetest põhihelistikes ehk helilaadiga helitööst, mille puhul üksikud helid ja akordid sõltuvad kesksest põhihelist) meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga
harmooniahelid on omavahel väga ranges seoses ning kogu kompositsioon allub matemaatilisele loogikale. Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda 5 kolmkõlanoote.
omavahel väga ranges seoses ning kogu kompositsioon allub matemaatilisele loogikale. Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977)
annaabi.ee 
