Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tombuks" - 5 õppematerjali

Nimetu
2
doc

Nimetu

Siberisse saadeti õpetajad, pastorid, haritlased. Rahva vaim oli murtud ning edasi sai massi hoida kuulekana hirmu abil. Hirmu toitsid eelnevad kogemused, mis kellegi lähedastega olid juhtunud. Tulles tagasi filmi juurde, siis ka siin oli vaja mitte ainult mässajat karistada, vaid ka olla teistele õpetuseks ja hirmutuseks. Alatuim ja lootust ära võtvaim asi oli see, kui murti inimese vaim. See, kes varem oli olnud särav isikus, muudeti elutuks tombuks, kes vaid vegeteeris. See oli patsientide jaoks karmim õppetund, kui lihtsalt McMurphyt karistada. Nüüd oli see ,,elav surnu" neil kogu aeg silme ees, kui õppetund ja hoiatus, mis juhtub nendega, kes võimule vastu hakkavad. Ometi ka lootusetus olukorras oli ikkagi McMurphy lootust jõudnud külvata ja vana indiaanlane, kes seni oli olnud täiesti tardunud ja apaatne, sai äratatud ning tema viimane tegu enne põgenemist oli nö. halastussurm mehele, kes tõi patsientidele sisemise vabaduse

Psühholoogia → Psühholoogia
140 allalaadimist
Debora Varandi
11
doc

Debora Varandi

. Armsam, sul on lehejuuksed, 9 las ma olen nende tuul! Debora Vaarand Las mind sinu juurde tulla, valge lill, mu valge lill! Läbi õhu, läbi mulla voogab laul ööviiulil. 5. KOKKUVÕTE Debora Vaarandi (1916-2007) alustab oma noorusaegade mälestusteraamatu kirjutamist sõnadega: «Oma pikale elule tagasi vaadates on tunne, et see kipub imelikult kokku tõmbuma, aastad on sulamas ebamääraseks tombuks. Elavana püsivad üksnes päevad. Ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus.» Pargi sõnul oli Debora Vaarandi õnnelik inimene: ta jõudis oma pika elu jooksul kõik lõpule viia, jaksas näha nii paljut ja olla samas veel 90aastasena erakordselt hooliv. Oma olemuselt oli Debora niisama lihtne ja inimlik kui tema looming. Ta pilk oli täpne, sõna lihvitud. "Aeg-ajalt natuke kõhklev ja kahtlev..

Kategooriata → Uurimistöö
21 allalaadimist
Luulereferaat Debora Vaarandist
10
odt

Luulereferaat Debora Vaarandist

Vaarandi jätab selles teoses lugejaga hüvasti. Viimase luuletuse viimases reas on märgitud, et koduaia pärnapuu oksad "jäävadki kiikuma, kui ma väravast lähen"." Kirjutab Eesti Päevalehes Kaarel Kressa ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961). ([WWW]http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000066/049b4ef3-bc6d-4170-aa5c- e56ebd9c956f.jpg 20.05.2009) 3 Luuletaja elulugu "Läbielatud aastad sulavad tagasi vaadates ebamääraseks tombuks. Elavana püsivad üksnes päevad, ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus." kirjutab Vaarandi oma elulooraamatus "Aastad ja päevad. Nooruse lugu"(2006). Debora Vaarandi (Trull) sündis 1.oktoobril 1916.aastal Võrus postiametniku tütrena. Tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. 2006.aastal

Kirjandus → Kirjandus
126 allalaadimist
Bioloogia arvestus 8-kl
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

veenusekorv Käsna rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/spongia.html 19.Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha? Hüdra elab veekogus kinnitunult keha ühe otsa ­ tallaga ­ taimedele või vealustele esemetele. Ei uju kunagi vabalt vees. Keha ühes otsas on tald, teises otsas suuava, mis on ümbritsetud pikkade peente kombitsatega. Hüdra saab oma keha kuju muuta: sirutada, painutada ja väikeseks tombuks kokku tõmmata. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ka närvirakud. Hüdra keha on kaherakukihiline 20. Kus meduusid elavad? Meduus on ujuv ainuõõsne loom, kes elab meres. 21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest.

Bioloogia → Bioloogia
231 allalaadimist
Bioloogia arvestus 8 klass
21
doc

Bioloogia arvestus 8.klass

ut.ee/BGGM/eluareng/spongia.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-2- 1.htm 19. Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha? Hüdra elab veekogus kinnitunult keha ühe otsa ­ tallaga ­ taimedele või vealustele esemetele. Ei uju kunagi vabalt vees. Keha ühes otsas on tald, teises otsas suuava, mis on ümbritsetud pikkade peente kombitsatega. Hüdra saab oma keha kuju muuta: sirutada, painutada ja väikeseks tombuks kokku tõmmata. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ka närvirakud. Hüdra keha on kaherakukihiline http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-4-1.htm 20. Kus meduusid elavad? Meduus on ujuv ainuõõsne loom, kes elab meres. http://www.kunstikeskus.ee/trend/trend_igalpool_5.php 21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi?

Bioloogia → Bioloogia
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun