Kartulimardikas ehk koloraado Leptinotarsa decemlinea Toitumine:kartulimardikas on taimtoiduline Nagu nimigi ütleb toitub ta kartuli taimedest. Nii vastsed kui valmikud söövad kartulitaimede lehti, kuid nad võivad süüa ka tomatitaimi. Paljunemine: Kartulimardikas võib korraga muneda kuni 800 muna kuni kolm korda aastas (Eestis üks kord aastas). Ta muneb harilikult kartulitaimede lehtedele. Munad kooruvad 11-12 päeva pärast. Vastsed ronivad taime latva ja söövad pealmised (nooremad) lehed auklikeks ja sälgustavad leheservad. Eluviis: Talve veedavad mardikad 20-60 sentimeetri sügavusel lume all mullas. Soodsate ilmade ajal võivad kartulimardikad lennata kuni 300 kilomeetrit päevas
ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid.Viljastumiseks peavad tomati õied tolmlema. Avamaal hoolitsevad tolmlemise eest putukad ja tuul, mis raputab tomatitaimi. Kasvuhoones võib tolmlemisele kaasa aidata sikutades tomatite tuginööre õitsemise ajal paar korda nädalas. Tomatil on söödavad vaid viljad, rohelised osad sisaldavad mürgiseid aineid, mis on omased kõigile maavitsalistele kartuli sugulastele. Tänapäeval kasvatab pea iga pere, kel aed, kasvuhoones tomateid. Paljudes riikides on tomatikasvatus esikohal, tänu oma ravi ja maitseomadustele.
Kui viimane saak on koristatud, võtke kasvumaja põhjalikult käsile. Enne väljaviimist pritsige taimi Fastaci, Alphaguard 100EC või Kestaciga (20 ml/10 l). 34 päeva pärast viige taimed ja umbes 10 cm paksune kasvupinna kiht välja. Seejärel pritsige kasvuhoone põhja, seinu ja klaase hoolikalt ühe eelnimetatud preparaadiga. Mõlemal pritsimiskorral võiks lisada haigusalgmete hävitamiseks Bravo 50% SC-d (200250 ml/10 l). Kui märkate uuel hooajal esimesi karilasi, siis pritsige tomatitaimi varahommikul, enne kui valmikud aktiivseks muutuvad, NeemAzal T/S-i, Neko või soolikarohu- või koirohuteega. Looduslike vahenditega peab pritsima iga 35 päeva tagant (kokku 45 korda). Tulemused on paremad, kui alustate ennetavat pritsimist kohe sooja perioodi saabudes. Kui kahjureid on palju, pritsige taimi nädalase vahega kaks korda, kasutades Mavrik 2F (57 ml), Alphaguard 100 EC, Fastacit või Kestacit (1015 ml/10 l).
Lehe pealmine osa jääb alles ning tekkinud kahjustust kutsutakse akensöömaks. Kartulimardika vastsed võivad oma kolmenädalase vastsestaadiumi jooksul paljaks süüa meie kõige olulisema toidutaime. Mardikad söövad lehtedesse aga suured augud (Joonis 5). Taimede kahjustus on põllul kolletena. Meie oludes eelistab mardikas heamaitselisi sorte nagu Adretta, Helena, Van Gogh jt, pealsetest aga nõrgemakasvulisi ja nooremaid. Lisaks kartulitele võib ta süüa ka tomatitaimi. Saagikadu Lääne-Euroopa riikidest võib arvestuslikult ulatuda 5-20%. Oma kodumaal Mehhikos kartulimardikas kartulit ei söö, vaid toitub endiselt oma põlisest toidutaimest, metsikust maavitsast. [5] Joonis 5. Hävitatud kartulilehed Kartulitaimed suudavad taluda enne õitsemist kahjustusi kuni 30%, peale õitsemist aga kõigest 10%.[4] Seetõttu on oluline, et kartulimardikate olemasolu kontrollitakse kogu
Selle aja jooksul, mis Maria oma pojaga Siberis oli, jõudis ta töötada mitmetel aladel, nii põllutöödel kui ka laudas ja heinamaal. Maria avaldas mitmel korral arvamust, et ala, kus nad Siberis elasid, oli väga viljakas ning tööd tehes oleksid sealsed inimesed ka väga rikkad ja edukad. Maria sai oma asjadega ka väga edukalt hakkama, mõne aasta möödudes oli tal oma elamine, millele ta Karlil juurdeehitust palus teha. Samuti kasvatas ta maja seina ääres tomatitaimi, mis ootamatult suurt saaki kadsid. Maria järg oli lausa nii hea, et ta pidas kanu ja ühte siga ning üsna varsti teenisid nad Karliga niipalju, et Henno enam raha ei pidanud saatma ja said laenata raha upravljäjusele ja meiereile ning teistele abipalujatele, enamjaolt venelastele. Peale 5 aastat tõlgi tööd loobus Maria luuretööst ja uueks tõlgiks sai Arvo. Karl oli läbi käinud traktoristikoolitused ning
Toatingimustes kasvanud taimede keskmine pikkus (L) oli 45,5 cm (L max = 64,0 cm, Lmin = 11,6cm) ja keskmine juurdekasv vegetatsiooniperioodil (L) oli 52,4cm. 19 Toatingimustes kasvanud taimedel ei moodustunud ühtegi vilja. Katseaegne keskmine toatemperatuur (t) oli 24,70C (tmax = 270C ja tmin = 220C). 20 5 Arutelu Kasvatasin kolmes eritingimustes ühevanuseid ja ühest sordist tomatitaimi. Kasvutulemused olid üsna sarnased välistingimustes (Lisa 2) ning kasvuhoone tingimustes (Lisa 3), kuid toatingimustes (Lisa 4) taimed ei andnud soovitut tulemust. Sest tubane kliima oli taimede jaoks liiga ränk. Toas oli stabiilselt erakordselt kuum ning kuiv keskkond. See sai kahe tomatitaime jaoks otstavaks ning nad surid välja n-ö kõrbesid ära. Üks taim pidas vastu ning jäi elama, kuid õisi ega vilju ei moodustunud.