Mehhiko köök Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi
Lõunaosa moodustavad kõrgendikud, kus valitseb jahe kliima, vulkaanid, järved ja troopilised metsad. Mehhiko kööki üheselt on väga raske määratleda. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust. Mehhiko köök on segu maiade, asteekide, indiaanlaste ja hispaanlaste köökidest. TOIDUKULTUURI JUURED Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi ja kõige lõpuks veel ühendriiklased. Põhitoiduaineteks olid mais, avokaado, kartul, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, ananass, kakao ja šokolaad, kalkun, kala ja mereannid
lugemist, arvutamist, astronoomiat, astroloogiat, poeesiat, retoorikat, sõjandust. Valmistati ette preestreid, ohvitsere, riigiametnikke. Kloostrikord, range distsipliin, õpetajateks preestrid. Päeval õpingud ja harjutused, ööseti religioossed riitused. Teadused. Arenenud filosoofia. Filosoofid - tlamatine (targad). Kõrgetasemeline meditsiin: anatoomia ja füsioloogia tundmine, loodusravi. Astronoomia: kalendrisüsteem oli üle võetud tolteekidelt, viimased omakorda olmeekidelt. Päikeseaasta pikkus 365 päeva - 18 kuud, igaühes 20 päeva, aasta lõpus nn 5 õnnetut päeva. Aasta algas 12.veebruaril ja lõppes 11.veebruaril. Igal kuul oli oma nimi, iga kuu igal päeval oma number ja nimi, mis seotud mingi jumalusega. Rituaalse aasta pikkus 260 päeva, koosnes 13 kuust, igas kuus 20 päeva. Lisaks kasutasid preestrid aastat, mille pikkus oli 584 päeva ja kattus Veenuse aastaga. Ajastud ehk tsüklid
elemente. Temperamentsete ja lõbusate mehhiklaste iseloomujooned kajastuvad ka nende toitudes, mis on kulinaarse naudingu ammendamatuks allikaks. Mehhiko kokakunsti väljakujunemine on kestnud palju sajandeid. Aja jooksu on välja kujunenud omalaadne, teistest kergesti eristatav ja oma riiki esindav mitmekesine kulinaarne traditsioon. 1.4 Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi ja kõige lõpuks veel ühendriiklased. Põhitoiduaineteks olid mais, avokaado, kartul, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, ananass, kakao ja šokolaad, kalkun, kala ja mereannid
Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid. Kursusetöös leiate veel valmistatava eelroa energia- ja toitaine sisalduse tabeli. Seal on välja toodud kui palju valke, süsivesikuid ja rasvu sisaldab antud roog. Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19.
annaabi.ee 
