Külma õhu temperatuur tkõ °C tab. 1.5 [1] 20-30 20 4 Külma õhu entalpia hkõ kJ/kg B1.2, tab. 2 50 ÷ 500 251 Õhu temperatuur õhu eelsoojendisse tõs °C 20÷80 20 sisenemisel1) 5 Õhu entalpia õhu eelsoojendisse hõs kJ/kg B1.2, tab. 2 50 ÷ 2000 251 sisenemisel Väärõhutegur tolmuvalmistamise tvs - [1], lk. 18 0÷0,4 0 süsteemis 6 Liigõhutegur õhu eelsoojendisse õs - k+4- 1 ÷ 1,3 1.13 sisenemisel tvs 7 Liigõhutegur lahkuvates gaasides 4 - B1.1 1 ÷ 1,5 1.21 Lahkuvate gaaside temperatuur tlg °C tab. 1.4 [1] 120÷160 120 8 Lahkuvate gaaside entalpia hlg kJ/kg B1.2, tab
Kombineeritud pihusti. Positsioonil (joonis 35 lk.5) "a" on nidatud mehaanline pihusti. Poisitisoonil "b" siseneb masuut ja sealt tuleb hk vi aur. hk vi aur siseneb dsi (kinenendu ossa), hk vi auri kiirus liigub. Kui liigub avadest tekkib hredus. Suunatakse ktusesse koos pirmaar huga ja pleti sees toimub primaar hu ja tolmu segunemine lejnud hk ka (sekundaarhk) antakse siis pletisse erinkanatlise kaudu. Igal katlal on omaette ssteem. Trummelkuul veskitega tolmuvalmistamise ssteem haamerveskitega. Ktuse separaator separeerib jmedamad tkid vlja. ##PLETID## Pletite skeemid on toodud lk 7 (toodud ka veskid joonis34). Pletid vivad paikneda katla kolletes, erinevates kohtades.(Pletite paigutus on toodud lk6 joonis30). Frontaalpaigutus n positsioon "b". Pletid paikenvad klgseintel "c". Kui kasutatakse klgseinte paigaldust siis smmeetriliselt on mlemal seinal on pleteid. Iga pltis see poolus tuleb htemoodi jakeskel tekkib plemis silinder
Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul ehk tolmpõletusega. Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. Tolmp õl etus: Tolmpõletustehnoloogia on tänapäeval enamlevinumaks tahketel kütustel töötavates elektrijaamades. Tolmpõletuse aluseks on kütuse eelnev jahvatamine ning selle põletamine koldekambris. Tolmuvalmistamise süsteeme käsitletakse põhjalikult õppeaines "Kütusemajandus". Tolmkütuse põlemise stabiilsus tagatakse põleti konstruktsiooniga ja koldesisese aerodünaamikaga. Tolmpõletust kasutavate seadmete võimsus on määratud kolde mahuga, mis annab võimaluse kolde võimsuse kasvuga seda arendada kõrgusesse. Tolmküttekolded jagunevad tahke- ja vedelslakk ärastusega seadmeteks. Enamlevinuks on tahkeslaki ärastusega kolded. Vedelslakk ärastusega kollete korral
Kolle Aurustuskontuur V Dtv Skeemil: B kütusekulu muutus V õhukulu muutus Qk soojusvoog, mida võtavad ajaühikus vastu kolde ekraanid Dü.a. aurukulu muutus Dtv toiteveekulu muutus ptr aururõhu muutus Tolmkütuse põletamisel vahepunkrita süsteemi kasutamisel on tolmuvalmistamise süsteem katla lahutamata osa ja kuulub reguleerimisobjektide koostisse. Reguleerimisobjekti struktuurskeemi lisandub veel üks lüli, veski, mis eelneb teistele lülidele. Selle lüli dünaamiliste omadustega on määratud koldesse antava kütuse koguse Bk sõltuvus veskisse antavast kütuse kogusest B ja primaarõhu kogusest VI. Veskisse antava kütuse koguse muutmisel omab veski märgatavat inertsust, sõltuvalt veski tüübist, kütuse jahvatatavusest ja reziimiteguritest. Dünaamilises
annaabi.ee 
