Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas (lainepikkus 400 - 700 nm). Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad, puhas jää seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest; värske lumi (peamiselt polaaraladel) peegeldab kuni 98% temani jõudnud valgusest. Kiirgus, mis maapinnal või vees neeldub, soojendabki maapinda
Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas (lainepikkus 400 - 700 nm). Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks (joonis 2.1). Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad, puhas jää seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest; värske lumi (peamiselt polaaraladel) peegeldab kuni 98% temani jõudnud valgusest. Kiirgus, mis maapinnal või
jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas (lainepikkus 400 - 700 nm). Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa 3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid.
Päeva jooksul soojenenud atmosfäär hoiab küllaltki kõrget temperatuuri kuni järgmise päikesetõusuni, tagades seeläbi enam-vähem ühtlase temperatuuri. Atmosfäär on Maad ümbritsev kest, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase. Osa päikesekiirgusest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Teatud osa soojuslikust infrapunakiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad. Puhas jää seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest. Kiirgus, mis maapinnal või vees neeldub, soojendabki maapinda. Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O)
Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas. Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid. Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste põletamisel; metsade mahavõtmisel; lubja tootmisel. Muud kasvuhoonegaasid (nendest peab teadma vist ainult freoone ja metaani):
annaabi.ee 
