14. Millisel kujul võivad toiteelemendid mullas olla? Vedelal ja tahkel kujul 15. Mis on neeldumine? neeldumine -- mullaosakeste liitumine lahustunud elementidega 16. Mis on mulla neelamisvõime? neelamisvõime -- mulla omadus siduda tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. 17. Kirjelda mullas toimuvaid neeldumisviise. mehhaaniline neeldumine -- mulla kapillaarid peavad kinni peeneid aine osakesi (nt tolmpõlevkivituhk). Toimib nagu sõel ja võimaldab mulda viia tolmpeeneid väetiseid, kartmata et nad mullast välja uhutaks. 2. füüsikaline neeldumine -- tingitud kolloidide pinnaenergiast (NH3, NO3, Cl- ioonid) a. positiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule kui vee molekule (nt ammoniaagivesi) ja vesi surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa. b. negatiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule
7.2. Seemne ehitus Sõltuvalt sellest, kas seeme (semen) areneb soomuste kaenlas (squama seminifera) või kinnises emakas, jagatakse seemnetaimed kahte hõimkonda -- paljasseemnetaimed (Pinophyta ehk Gymnospermae) ning katteseemnetaimed (Magnoliophyta ehk Angiospermae). Allpool vaatleme lähemalt katte-seemnetaimede seemneid. Seemnete väliskuju ja suurus on väga varieeruvad. Esineb mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga (palmilised, Arecaceae) kui ka mikroskoopilisi, tuulega levivaid tolmpeeneid seemneid (käpalised, Orchidaceae; võõrikulised, Loranthaceae). Kujult on seemned sagedamini ümarad, piklikud, kerajad, munajad või ovaalsed. Seemnete kuju sõltub sageli vilja kujust ning seemnete hulgast ühes viljas. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib
tähtsust. Neeldumisprotsesside tõttu tekib mulda mõningate toitainete varu. Mõisted: 1. neeldumine — mullaosakeste liitumine lahustunud elementidega, 2. neelamisvõime — mulla omadus siduda tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. Mullas eristatakse 5 eri liiki neeldumist: 1. mehhaaniline neeldumine — mulla kapillaarid peavad kinni peeneid aine osakesi (nt tolmpõlevkivituhk jt lubiväetised). Toimib nagu sõel ja võimaldab mulda viia tolmpeeneid väetisi, kartmata et nad mullast välja uhutaks 2. füüsikaline neeldumine — tingitud kolloidide pinnaenergiast (NO3, Cl- ioonid) a. positiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule kui vee molekule (nt ammoniaagivees olev ammoniaak) ja vesi surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa. b. negatiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee
kleepuvale pinnale kinnijäänud putukas surutakse vastu lehelaba keskkohta, kus madalad seedenäärmed lagundavad saagi sisused ja imendavad need. Õisikuvarb on 3-10 cm pikk, väheste (2-8) õitega, mis asuvad varva tipus kobarana. Õied valged, viietised, õis avaneb vaid lühikeseks ajaks keskpäeval. Õitseb juulis ja augusti alguses, osa õisi ilmselt ei avanegi, seal toimub isetolmlemine. Viljaks on kuprad, mis sisaldavad tolmpeeneid toitekoeta seemneid, esineb tuul- ja vesilevi. Paljuneb seemnete abil. Kasutamine: rahvameditsiinis on olnud kasutusel huuleohatiste, odraivade ja läkaköha ravimiseks, tänapäeva ametlik farmaatsia soovitab bronhiidi ja hinga- misteede haiguste raviks. Huulhein on pakkunud palju huvi loodusuurijatele, kes on jälginud loomse toitumise iseärasusi taimedel. 55
annaabi.ee 
