Vaatame näiteks võilille, mille korvik meneutab välimuselt suurt õitsikut õit. Tegelikult koosneb see paljudest väikestest õitest, mis avanevad järk-järgult äärest keskosa suunas. Järlikult õitseb võilill kauem kui ainult üksiku õiega taim. Tema õied ei tolmle korraga ning seemnealgmed viljastatakse erineval ajal. Kobarõisikuis ja tähkades avanevad õied järk-järgult alt ülespoole. Sgaeli on õisiku õied nii väikesed, et üksikult jääksid nad tolmeldajatel märkamata. Tervikuna on aga õisik putukatele hästi näha. Selleks, et teha õisikut tolmeldajatele veelgi ligitõmbavaks, võivad olla servmised õied keskmisest suuremad. Nii on see näiteks mitmesugustel korvikutel- karikakrail, teekummelil, rukkillel jt. Kõigis nende taimede korvikuis on servmised õied suured ja silmapaistvad, kuid steriilsed. Õisiku keskel aga on hulgaliselt väikesi, paljasilmaga raskesti eristatavaid õisi
Nt mikroskoopilisel tasemel on proteiinis toimunud korreleeruvad mutatsioonid aminohapete vahel; makroskoopilisel tasemel esineb erinevatel liikidel omavahelisi korreleeruvaid tunnuseid. Koevolutsiooni klassikaline näide: õied ja kimalaste - teineteisest sõltuvus on ellujäämiseks hädavajalik 17. Mis on risttolmlemise eelised isetolmlemise ees? Maasikate puhul: Viljad on punasemad • Ei rikne nii kiiresti • Saak suureneb 18. Kui suur osa on tolmeldajatel meie toidulauast? Väga suur osa inimese tarbitavast toidust on otseselt või kaudselt seotud tolmeldajatega. 30% meie toidust saadakse tänu tolmeldajatele. Näiteks Euroopa Liidus kasvatatavast 264 toidutaime liigist 84 annavad kvaliteetse saagi vaid loomtolmeldajate abil. Neist 14 taimeliiki ei anna ilma tolmeldamiseta üldse saaki.
põllumajanduskooslused Põldude suuruse piiramine. Hekkide, metsatukkade, tiikide säilitamine ja rajamine - luuakse elu ja pesitsuspaiku lindudele, siilidele, karihiirtele, ämblikele jt putukatest toitujateleViik Luuakse ja hoitakse alles elupaigad taimekahjustajate looduslikele vaenlastele sh antagonistlikele mikroorganismidele, konkurentidele, lülijalgsetest parasitoididele ja röövtoidulistele organismidele. Tolmeldajatel toidubaas, sel ajal kui kultuurtaimed ei õitse Mitmeaastase taimestikuga põlluservade Heinaseemne segu peaks koosnema: ( Eesti taimede seemnetest ja olema võimalikult paljuliigiline ( Üheliigiline külv annab vähe kasu nii põllumehele kui ka loodusele ( Mitut liiki kõrrelisi ( Vähemalt 1 õistaime liik ( Eelistada madala- või keskmisekasvulisi liike ( Olemasolul oma seemet kasutada
turgutamine ei anna tulemusi. Seepärast, las ta parem jääb sinna kus ta kasvab - elustama vana kuluga kaetud jõekaldaid oma erksavärviliste õitega. (lisa 2. pilt varsakabjast) Võilill (Taraxacum officinale) piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi Mais, kui paiselehtede aeg läbi saab, alustavad õitsemist võililled. Ja tundub, et kõik korraga, sest äkki on terve ilm kollaseid korvõisikuid täis ja mesilastel-tolmeldajatel rõõmupidu. Hiljem võib terve suvi läbi võililli näha, kuid see esimene kevadine õitsemine on ikka kõige võimsam ja ilusam ning siis ei mõtle keegi sellele, et mõne aja pärast tekib sama võimas võilille viljade lenduv laviin. 9 Võilill on oma õite järgi saanud nime on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud.