TÖÖ Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. AJALEHED Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli "Perno Postimees ehk Näddalileht". Ajaleht ilmus aastatel 1857 kuni 1886, Jannsen toimetas ajalehte aastatel 1857 1863. Ajalehega tegeles lisaks Jannsenile veel ka Friedrich Wilhem Borm. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Jannsen asus aastal 1863 elama Tartusse, kus hakkas andma välja uut ajalehte "Eesti Postimees". Sisult oli loodud ajaleht sarnane "Perno Postimehega". Kartes võimude
teadvustas maarahvale, et nad on eestlased, ja teenis juba eluajal välja isa Jannseni austava nime. Haigus Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus olles põdenud kümme aastat afaasia haigust, ta maeti suure rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule. Ta haud asub Raadi kalmistu peateest paremal, peavärava lähedal Kalmistu tn. poolsel küljel. Ajalehed Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli "Perno Postimees ehk Näddalileht". Ajaleht ilmus aastatel 1857 kuni 1886, Jannsen toimetas ajalehte aastatel 1857 1863. Ajalehega tegeles lisaks Jannsenile veel ka Friedrich Wilhem Borm. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Jannsen asus aastal 1863 elama Tartusse, kus hakkas andma välja uut ajalehte "Eesti Postimees". Sisult oli loodud ajaleht sarnane "Perno Postimehega". Kartes
aastal, mil ülikool kolis Pärnusse. Põhjasõja tõttu koliti ülikool 1710. aastal Rootsi ning ülikool lakkas olemast. (Salupere 2004:43) 2.2Keiserlik ülikool 1801. aastal tõi Aleksander I ülikooli Tartusse, keiserliku ülikooli asutamisakt kirjutati alla 12. detsembril 1802. Ülikool oli saksakeelne, kõik professorid peale vene keele ja kirjanduse õppetooli olid luterlased ja enamuses pärit Saksamaalt. Riik koolitas eeskätt arste ja pedagooge. (Salupere 2004: 45) Tolleaegseks rektoriks oli Gustav Ewers, tänu kellele tõusis Tartu ülikool Euroopa ülikoolide esirinda. (Salupere 2004: 47) 7 1893. aastal muudeti õppetöö venekeelseks ja ülikool nimetati Jurjevi ülikooliks. Suure osa sakslaste lahkumisega muutus nii õppejõudude kui õpilaste koosseis. (Salupere 2004:48) Arstiteaduskonna tarvis rajati vahetult enne I maailmasõda Maarjamõisas kaks kliinikut. 1914
Sissejuhatus. Rohkem kui tuhat aastat tagasi koostas kreeka kirjanik Siidoni Antipatros nimekirja oma ajastu kõige tähelepanuväärsematest ehitistest. Need ehitised said hiljem tuntuks seitsme maailmaimena. Keegi ei tea täpselt, milleks Antipatros selle nimekirja koostas. Võib-olla oli see mõeldud idapoolsete Vahemeremaade tolleaegseks turismijuhiks. "Imede" arvu peetakse tähenduslikuks. Juba igiammusest ajast oli arvu seitse peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Sajandite jooksul mõned seitsmest maailmaimest on paratamatult hävisid ja muutusid varemeiks, nii et hiljem koostasid kirjamehed oma nimekirjad teistest esmajärgulistest vaatamisväärsustest või "imedest".
IISRAEL Elab ligikaudu 5mlj inimest. Umb 83% juudid. Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlamendi nimeks Knesset. Riigikeeled: araabia ja heebrea. Knesset koosneb enamasti 10-st parteist. Sotsiaaldemokraatia domineerib (üks on Likud, teine töölispartei). 1948 kuulutab iisrael end iseseisvaks Lähis-Ida araabia riike ühendab mitu liitu. Naftariigid (OPEC) ja islami usk. 1945 luuakse Araabia liiga et teha majanduslikku koostööd. Pidi kaitsma Araabia riikide ühishuve. Araabia liiga tolleaegseks liidriks hakkab muutuma Egiptus. Egiptus oli üks väheseid Aafrika riike mis oli 20. saj. algul iseseisev. 1952 kukutavad Egiptuse rahvuslikult meelestatud ohvitserid kuningas Faruki kes oli Inglismaalikult meelestatud, seejärel kuulutatakse egiptus vabariigiks, ning tehakse ümberkolladusest mis teeb Egiptusest poolsotsialistliku riigi. Erinevus teistest sotsialistlikest maadest oli usus, see oli islam. Teised sotsialistlikud riigid ei omanud riigiusku ning see oli taunitav. G
annaabi.ee 
