Teotihuacanis Tollanis atlandid - katust kandvad mehekujud Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Sapoteegi matuseurn Ilu nõuab ohvreid. Nii Õigeid võlve deformeeriti maaja maajad laduda ei ülikute kolpa, et osanud. Selle saavutada õilis asemel kasutati
palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid w, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed.Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid.Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult
tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas, on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. 19 Kasutatud kirjandus: http://miksike.com/docs/referaadid2005/asteegid_evelin.htm http://209.85.135.104/search? q=cache:vGIPVAq13zYJ:www.folklore.ee/tagused/nr33/kulmar.pdf+asteegid& hl=et&ct=clnk&cd=2&gl=ee&client=firefox-a http://library.thinkquest.org/03oct/01263/Aztec.htm http://corum.majakas.ee/viewtopic
arvamus, et Teotihuacani rajajad olid hoopis tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 3.5.TOLTEEKIDE KULTUUR: Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani ( Tula) varemed. Seal asuva tempelpüramiidi ees seisis suur karüatiid- inimene-liblikas. Skulptuur kaldus tolteekidel tugevasti fantaasiasse ja tinglikkusesse. Templi katust kandsid tolteegi sõjamehi kujutavad sambad. Ehitise baasi ümbritses hiilivatest leopardidest ja südantnokkivatest kotkastest friis. (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 3.6.ASTEEKIDE KULTUUR ( 14-15 saj.): 14. ja 15
Teotihuacan linnulennult Päikesepüramiid Teotihuacanis Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Kõige rohkem teataksetuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult.
Teotihuacan linnulennult Päikesepüramiid Teotihuacanis Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Kõige rohkem teataksetuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult.
eKr) ning järgnesid ühikud, mida korrutati kogu aeg 20ga 20 päeva, seejärel erandina korrutati 20 18-kümnega (360 ehk aasta), päeva ja edasi korrutati kahekümnega, jne. 20x18x20x20 nn baktun, pikkus 144 000 päeva. Pot Pol Puhhi järgi kestab inimkond 13 baktuni (u 5125 aastat, lõpeb 20. detsember 2012). Mehhiko Mehhiko oli poliitiliselt killustatud ning sinna tundis 10.-11. sajandil põhja poolt tolteegi rahvas, kes asus elama Texcoco järvest loode suunas ning rajas Tollani linna (pärimuste järgi, tänapäeva nimetatakse seda linna Tula). Seal oli rituaalkeskus. Tolteegid kontrollisid 11.-12. sajandil Mehhiko kiltmaad. Nende võim langes 12. sajandi lõpus uute sissetungijate rünnakute järel. Tolteeke pidasid Mehhiko kiltmaa rahvad (ka asteegid) kultuuritoojateks ja esiisadeks. 12. sajandil tulid Mehhiko kiltmaale ka põhja poolt asteegid (nimi tuleb müütilisest päritolukohast Aztlan koht, kus elavad kured/haigrud). Asteegid ise nimetasid end mexica.
annaabi.ee 
