sellega kaasnevad kulutused ja majanduskriis, mis hakkas iganema sõdade ja inimeste toretseva ja priiskava eluviisi tõttu. Prantsusmaa elas revolutsiooni ajal kahtlemata üle oma võimete, unustades, et enam ei toimi riik nii edukalt kui Louis XIV valitsemisajal. Louis XIV mantlipärijad polnud riigi juhtimises silmnähtavalt kaugeltki nii edukad kui Päikesekuningas. Seega hoolimata august Prantsusmaa rahakotis, kulutasid järgnevad kuningad ja tollaegne ühiskond endiselt suuri summasid nii luksuslikuks ,,heaks eluks" kui ka sõdadeks. Setõttu hakkas riik makse tõstma, mida pidi maksma kolmas seisus, kuhu kuulusid nii talupojad ja linnarahvas kui ka pankurid, kaupmehed, arstid ja advokaadid. See aga viis majanduslanguseni, sest inimeste sissetulekutest läks üle poole maksudeks. Rahva rahakotte tühjendasid veelgi enam toidukaupade ostmine, mille hinnad kahekordistusid ikalduse tõttu.
kui mees sellele lähenes. Kolmandal päeval pärast seda leidis rahvas mäe pealt tammetüves olevast lõhest Jumalaema Uinumise ikooni, mis kohalikele õigeusklikele üle anti. Arvatavasti juba 16. sajandil oli Kuremäel väike õigeusu kabel, mis olevat ehitatud just kuju ilmumise kohale. Mõnda aega vene õigeusu ja luteri kiriku võimupiiride vahele jäänud Kuremäe saatus otsustati 19. sajandi lõpul, kui tollaegne Eestimaa kuberner Sergei Šahhovskoi (1852 – 1894) lasi sinna ehitada esimese vene õigeusu kloostri Eestis. ( Kuremäe küla ) 37 JUTUSTUS LEGENDIS LISA 13 Jutustus legendist Jumalaema ikoonist. Peipsi järve kaldal asuva Vasknarva küla prohvet Eelija õigeusu kiriku kroonikas on kirja pandud pärimus, mille järgi nägid
seisukohalt. Juhuluuletustest mainekamad on pulmalaulud, kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Tallinna gümnaasiumi kreeka ja ladina keele õpetaja Reiner Brockmann, tema eesti keeles kirjutamine oli pigem keelehuvi, mitte eesti kirjanduse loomishuvi. Brockmanni juhuluuletused laadilt baroksed salongiluuletused, autor polnud vorminõudlik. Avaldas esimese teadaoleva eestikeelse pulmalaulu 1637. Brockmanni tollaegne eestikeelne luueharrastus sai eeskujuks toonastele värsimeistritele. Lamburiringi kuulus ka Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Georg Salemann, ülistab eesti keelt ja arvab, et eesti keeles tuleb samuti laulda. Palju tugevaid juhuluule näited on aga anonüümsed ( pulmalaul "Armasz kallisz kuldene Wend" ja "Pulma Laul"). Kirjanduslikumlt tagasihoidlikuma juhuluule sekka kuuluvad matuse-, leina- ja pühendusluuletused.
Under on üles kasvanud Tallinnas. Kassari teema aktiveerub ka luules, sest ta veetis seal mitmed suved. Kassari on kõige tihedama kirjandusliku asustusega koht Eestis, kui välja arvata Tallinn ja Tartu. Õpib Tallinna Saksa tütarlastekoolis venestusaeg, kuid Underil on saksa keelne põhi väga tugev. Luuleinnustus tuleb saksa keelest esimesed Underi luuletused on saksakeelsed. Otustavaks keelevalikus saab see, et ta läheb tööle Tallinnas ajalehe ,,Teataja" talitluses, mis aga oli tollaegne Eesti kultuuriline keskpunkt. Seal ta kohtub oluliste mõjutajatega E. Vilde. Vilde mõju on kirjanduslik, samuti ka Ants Laikmaa mõju mõlemad soovitavad tal kirjutada eesti keeles. Armulood Underil jätkuvad (ise ka kirglik armuja). Natuke ülepeakaela abiellub Karl Hakkeriga. Kolib 1905. Moskvasse ja jääb Eesti kultuurielust mõneks ajaks kõrvale. Tallinnasse jõutakse tagasi I maailmasõja eel. Underi kodust kujuneb kultuurisalong, sealt
annaabi.ee 
