.12 5.MOOTORSÕIDUKITE HEITGAASIDE SAASTEAINESISALDUSE PIIRNORMID, MILLEST LÄHTUTAKSE TEHNOÜLEVAATUSEL JA MUUL KONTROLLIMISTEL............13 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 15 2 Sissejuhatus Õhk, mida me iga päev sisse hingame, sisaldab mitmesuguseid inimesele kahjulikke mürgiseid ühendeid. Linnaõhku paisatavast toksilisest gaasist on valdav osa pärit automootoritest ( CO 90 - 95%, NO 50 - 70 %, Pb 90 - 98%). Eestis tervikuna annavad autod ja sõidukid 73 - 85% CO ja 57 - 68% NO koguhulgast. Aasta jooksul paiskavad autod õhku sadu miljoneid kilogramme CO-d. Lämmastikoksiide satub õhku kaaluliselt vähem, kuid ühe mahuühiku õhu hingamiskõlbmatuks muutmiseks kulub NO-d võrrelduna CO- ga 75 korda väiksem kogus. Seega heitgaasides lämmastikoksiidide kahjulikkus võrrelduna CO-ga on tunduvalt suurem
häireid. Kuna koordinatsioon ja reaktsiooniaeg on häiritud, samuti lühimälu ning seetõttu on 12-24 tundi pärast marihuaana manustamist autojuhtimine seotud kõrgenenud riskiga. Auto juhtimisel tuleb arvestada, et marihuaana kasutamisel väheneb võime jälgida liikuvat objekti ja tunnetada auto asendit tee suhtes, hinnata distantsi, aeglustub reaktsioon valgusele. Psühhoneuroloogilised häirete leid on positiivne veel päev pärast viimast manustamist (4). Uued leiud otsesest marihuaana toksilisest mõjust, on skisofreenia. Skisofreeniasse haigestumine on tunduvalt sagedam nendel inimestel, kes enne 18 eluaastat on marihuaanat tarvitanud. Miks see nii on, uuritakse. On võimalus, et marihuaana tarvitamisel realiseeritakse lihtsalt geneetiline eelsoodumus skisofreeniasse haigestuda palju efektiivsemalt. Kuna selleteemalised uuringud on käimas, ehk selgub varsti ka põhjus, miks marihuaana tarvitajatel on nii sageli hilisem diagnoos skisofreenia (4).
KIPITUS, NAHAPUNETUS VÕI PEENETERALINE LÖÖVE MITTEALLERGILISE ehk keemiliste ainete (happed, alkohol, värvid jt) ärritavast toimest tingitud KONTAKTPÕLETIKUNA, mis tekib eriti kergesti langenud kaitsevõimega nahal. ALLERGILISE FOTOTERMATIIDINA, mis tekib kosmeetikavahendite ja päikese koostoimel MITTEALLERGILISE FOTODERMATIIDINA, mis tekib kosmeetikatoodetes sisalduvate ainete (piiritus, troopiliste taimede essentsid ja palsamid) toksilisest toimest päikese mõjul. Iseloomulik on põletikujärgselt tekkiv pigmentatsioon. KONTAKTNÕGESETÕVENA, mille sümptomiteks on naha punetus, paikne turse ning sügelus. ATOOPILISE NAHAPÕLETIKU ÄGENEMISENA, mis tekib kosmeetikatoodete komponentide ja haigust põhjustavate allergeenide ristallergia korral. HINGAMISTEEDE SÜMPTOMITENA, milleks on: nohu aevastamine, köha, hingamisraskus Paljud inimesed ei talu tugevat parfüümi lõhna, kuid see on tavaliselt tingitud ülitundlike
sardonicus, suu avamise ja neelamise häire. Nimetatud sümptom on üks varasemaid, nagu ka higistamine, ärrituvus ja püsiv seljakangestus (opisthotonus). Edaspidi haaratakse kaasa teised lihased, kusjuures iga välisärritus põhjustab valusate spasmide teket. Patsient on täie teadvuse juures. Toksiin kahjustab ka vegetatiivset närvisüsteemi, tekivad südame arütmia, vererõhu kõikumised, tugev higistamine ja dehüdratatsioon. Surm saabub tavaliselt hingamislihaste krambist, ka toksilisest müokardiidist. Suremus generaliseerunud teetanusse on 10-30%. Kliiniline pilt 3 Lokaalne teetanus on haigus, mille puhul tetaanilised krambid piirnevad haava ümbruse lihastega. Kui on tegemist pea piirkonna lokaliseeritud teetanusega (kefaalne teetanus) ja kraniaalnärvide (eriti VII) haaratusega, on haiguse prognoos samuti halb, vastupidiselt muudele lokaalse teetanuse vormidele. Vastsündinute teetanus, mille väratiks on naba-haav, on arengumaades paljudel juhtudel nende surma põhjuseks
paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Jäätmete uputamine merre on keelatud, kuid sellegipoolest satub laevadelt mette ca 30 t jäätmeid minutis. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. Need neli aspekti ei kattu omavahel. Sanitaar-toksilisest aspektist hinnatakse vett joogiks ja söögiks. Mõningad keemilised elemendid vees kõlbavad inimesele, kuid ei kõlba kalamajanduses. Üldsanitaarsest aspektist hinnatakse vett ujumiseks ja pesemiseks. Organoleptilisest aspektist hinnatakse vee läbipaistvust, lõhna, maitset. Vesi, mis sellest aspektist ei kõlba inimesele võib sobida kaladele. Ei tähenda ilmtingimata toksiliste ainetega reostust. Vett võrreldakse kõigist neist aspektidest etalonidega
annaabi.ee 
