Iseloomult olid mõlemad endassesuletud, armastasid naisi, kuid ei suutnud leida vastuarmastust. Kui Vincenti vend Theo lõpuks abiellus, suhtus enamasti ainult prostituutidega suhelnud Vincent tema perekonda nagu enda omasse. Tagantjärele on palju arutletud teemal, kas van Gogh põdes mingit kindlat vaimuhaigust, kust tulenesid tema kohutavad märatsushood. Nõnda hävitas ta mitmeid oma töid ja kord lõikas endal kõrva peast. On täiesti võimalik, et sellised ajutormid olid iseloomult toksikoloogilist laadi. Van Gogh eelistas teistele napsidele absinti, mis hiljem stimuleeriva mõju tõttu keelustati. Tema eluajal uuriti mitmeid mitmikmõrvajuhtumeid, mille üheks ajendiks peeti rohket absindipruukimist. Ühes vennale saadetud kirjas soovitab van Gogh enda avastatud surmkindlat uinumisvõimalust: enne magamaheitmist tuleb padjale tühjendada pudel kamprit. Selline ohjeldamatu stimulaatori ja rahusti kasutamine ei saanud lõppeda jälgi jätmata.
kasutatavat sojasööta, mis sisaldas erineval osakaalul GMO-d(allikas: ajaleht ,,Venemaa Hääl"( 17. mai 2010 kell 12:06 · Rubriigid: Euroopa ja maailm, GMO, Tervis) Geenidega manipuleerimise tagajärjel võivad taimes tekkida ettearvamatult uued ained, mis võivad olla toksilised, allergiat tekitavad või teistmoodi kahjulikud. See on nüüd hästi tõestatut teaduslik fakt. Kuid vaatamata sellele pole ükski siiamaani turule jõudnud GM toiduaine läbinud vastavat toksikoloogilist kontrolli ja sellega on seatud ohtu nende toiduainete tarbijad. (ettearvamatud tagajärjed: Gennadi Kobzar, bioloogiakandidaat) 5 Vändra Gümnaasium Kasutatud kirjandus 1. Infoleht ,,Gmo- vaba Eesti" 2. Õpik ,,Bioloogia gümnaasiumile" 3. http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=36&Itemid=47 4. Raamat ,,Kuidas hinnata gmo-de mõju inimestele ja loodusele 5
uued ained, mis võivad olla toksilised, allergiat tekitavad või teistmoodi kahjulikud. Selliseid uusi aineid ei teki tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes, mis on seepärast ohutud. See on nüüd hästi tõestatut teaduslik fakt. Kuid vaatamata sellele pole ükski siiamaani turule jõudnud 2 GM toiduaine läbinud vastavat toksikoloogilist kontrolli ja sellega on seatud ohtu nende toiduainete tarbijad. Samas aga GMO-de mõjust inimeste tervisele kõneleb suurejooneline "inimkatse": 300 miljonit põhjaameeriklast on geneetiliselt muundatud toitu söönud juba ligi kaheksa aastat. See on üpris veenvalt tõestanud, et pole lisandunud uusi riske, mis ei kaasneks samaväärse tavatoiduga. Palju vaieldakse ka, et GM-taimed mõjutavat kaudselt keskkonda.. Tuntuim näide:
kassava, maguskartul, jamss, mais, hirss, suhkruroog, herned, oad, mandlid, sidrunid, õunad, pirnid, kirsid, ploomid, aprikoosid jt. Glükosiidide hüdrolüüsi soodustavad nii füüsikaline purustamine kui ka stress (kuivamine, külmumine, küpsetamine) ning seda katalüüsivad -glükosidaas ja hüdroksünitriili lüaas, mida leidub nii taimedes kui ka inimeste ja loomade seedekulglas. · Seni identifitseeritud 20-st glükosiidist pakuvad toksikoloogilist huvi neli amügdaliin, dhurriin, linamariin ja lotaustraliin. · Minimaalne letaalne HCN doos on inimestel ja loomadel vastavalt 0,5-3,5 mg/kg ja 2- 10 mg/kg. Toksiline ja letaalne konts vereplasmas on vastavalt 0,2 ja 1,0 g/ml. fütoöstrogeenid · Paljud taimed sisaldavad fütoöstrogeene, mille suurtes kogustes söömine (näiteks lutserni või ristiku koosseisus) võib rohusööjatel põhjustada viljatust ning isaste feminiseerumist
kassava, maguskartul, jamss, mais, hirss, suhkruroog, herned, oad, mandlid, sidrunid, õunad, pirnid, kirsid, ploomid, aprikoosid jt. Glükosiidide hüdrolüüsi soodustavad nii füüsikaline purustamine kui ka stress (kuivamine, külmumine, küpsetamine) ning seda katalüüsivad -glükosidaas ja hüdroksünitriili lüaas, mida leidub nii taimedes kui ka inimeste ja loomade seedekulglas. Seni identifitseeritud 20-st glükosiidist pakuvad toksikoloogilist huvi neli amügdaliin, dhurriin, linamariin ja lotaustraliin. Tuntuimaks ja levinuimaks on amügdaliin, mida sisaldavad luuviljaliste kivid. Lõhnatu, mõru maitsega, nii vees kui etanoolis hästi lahustuv aine. Erinevate viljade amügdaliinisisaldus erinev - mõrumandlites 2,5-3,5%, virsikuseemnetes 2,0-3,0%, aprikoosi- ja ploomikivides 1,0-1,8%, kirsikivides 0,8%. Vähesel hulgal leidub teda ka õuna- ja pirniseemnetes, toomingamarjades ning loorberilehtedes
annaabi.ee 
