vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt) veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt) kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt) · Doos on väline või sisemine
· mõjude hindamise ja vähendamise, vajadusel ka profülaktika ja ravi meetodeid. · ainete toksikokineetikat ja -dünaamikat, · töötab välja võimalikult tundlikud ja täpsed meetodid toksilise toime läviannuste ja -kontsentratsioonide määramiseks nii ägeda kui ka kroonilise toime korral. 3. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt); veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt); kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt). Doos on väline või sisemine
107. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele. Otsene ja kaudne mürgisus: Otsene mürk kutsub organismis esile biokeemilisi muutus. Kaudne mürkaine faktorid ei ole otseselt organismi sisekeskkonnaga seotud Pöörduv ning pöördumatu: Pöördumatu ehk püsiv tekib kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk (nt närvid). Pöörduv ehk mööduv uuenemisvõimelistes kudedes on ravitav (nt maks). Mõjupiirkonna järgi : Lokaalne mõju kui toksikandi toime ilmneb organismiga kontakti vahetus piirkonnas.Süsteemne mõju mürkaine peab imenduma ning levima otsesest kokkupuutekohast eemale. 108. LD50. Keskmine surmav annus ehk lethal dose, 50%. Sellega märgitakse minimaalset mürgisust, mis on surmav pooltele isenditele katsepopulatsioonist. 109. Akuutne ja krooniline mürgisus. Akuutne lühem muutus ökosüsteemis hõlpsamalt mõõdetav, nt toornafta sattumine keskkonda
107. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele. Otsene ja kaudne mürgisus: Otsene mürk kutsub organismis esile biokeemilisi muutus. Kaudne mürkaine faktorid ei ole otseselt organismi sisekeskkonnaga seotud Pöörduv ning pöördumatu: Pöördumatu ehk püsiv tekib kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk (nt närvid). Pöörduv ehk mööduv uuenemisvõimelistes kudedes on ravitav (nt maks). Mõjupiirkonna järgi : Lokaalne mõju kui toksikandi toime ilmneb organismiga kontakti vahetus piirkonnas.Süsteemne mõju mürkaine peab imenduma ning levima otsesest kokkupuutekohast eemale. 108. LD50. Keskmine surmav annus ehk lethal dose, 50%. Sellega märgitakse minimaalset mürgisust, mis on surmav pooltele isenditele katsepopulatsioonist. 109. Akuutne ja krooniline mürgisus. Akuutne lühem muutus ökosüsteemis hõlpsamalt mõõdetav, nt toornafta sattumine keskkonda
- Otsene- toksikant kutsub organismi sees esile biokeemilisi muutusi - Kaudne- mürkaine faktoreid, mis ei ole otseselt organismi sisekeskkonnaga seotud · Pöörduvat ning pöördumatut - Püsiv toime- võib tekkida eelkõige sellistes kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk - Pöörduv toime- kui uuenemisvõimelistes kudedes on kemikaalide tekitatud kahjustused kergemini ravitavad · Mõjupiirkonna järgi - Lokaalne mõju- kui toksikandi toime ilmneb organismiga kontakti vahetus piirkonnas - Vastupidiselt lokaalsele toksikandile peab süsteemse mõjuga mürkaine imenduma ning levima organismis otsesest kokkupuutekohast eemale. 110. LD50- kasutatakse rohkem imetajate- kaasa arvatud- toksikoloogiliste uuringute käigus. 111. Akuutne ja krooniline mürgisus: · Lühema- või pikemaaegsed muutused ökosüsteemis · Ainete akuutsed toksilised omadused on tavaliselt hõlpsamini mõõdetavad kui