R. Jakobsoni primitiivsest ajalookontseptsioonist, mille järgi olid muinaseestlased üdini head ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,. Tsiteerides Hvostovi: “Rüüstamine kui elamis- ja olemisviis oli midagi igipõlist ning Väinal maabunud ristisõdijatest sõltumatu” (lk66) Ühalt nõuab autor kriitlist meelt ja allikakäistlust, kuid teisalt jääb tema kirjututisest mulje nagu oleks Läti Hendrik täiesti usaldusväärne. Ainus põhjus, miks Henrikut mitte uskuda näib tema meelest olevat uusaja rahvuste vajadus iseennast ajaloo kaudu määratleda
Asendati Mihhail Kutuzoviga.Taheti jõuda Moskvasse, leida sealt varustsust ja toitu. Venelased aga panid Moskva põlema.Oli külm talv,paljud sõdalased surid. Sellest ajast räägib romaan ,,Sõda ja rahu".1813 ühinesid Napoleoni võimu alla kuuluvad riigid ja astusti tema võimu vastu. Leipzigi e. Rahvastelahing.1814 aprillis astus Napoloen troonilt tagasi , otsustati Napoleon saata Elba saarele, sai nimeks ,,Elba hertsog" , polnud tema sellega nõus. Toiumus Bourbounide restauratsioon, kuningaks sai Lous XVIII. Seda aega nimetatakse valgeks terroriks, keisririigi ja vabariiklaset tagakiusamine ja tapmine.1815 põgenes Napoloen Elbalt ja liikus Pariisi, kogus endale palju käsilasi. Jõudis Pariisi ja kuulutas end jälle keisriks, seda nim ,,Napoloeni 100 päeva", toikus viimane otsustav lahing. 16 juuni 1815 Wateloo lahing (belgia aladel), seal lõplikult Napoleon alistati. Saadeti Saint- Helena saarele, kus pidas ennast ikkagi keisriks
-Tavaline talu, mis talupojal oli. Maa majanduslik kandevõimet hinnati adramaades. Talurahvas ise jagunes Külarahvaks (pererahvas- moodustas külarahavst ligi poole, sulasrahvas ja vabadikud) ning Mõisarahvas (need talupojad, eks olid mõisasteenistuses). Talurahva eliid moodustasid erinevate kindlaste ametite pidajad tavaliselt, ntks sepad, möldrid ja körtsnikud. Tihti olid nendel ametitel ka nn "väikesakslased". Taludes kogu elu keerles viljakasvatuse ümber, kuni 19 saj keskapigani toiumus see 3välja süsteemis. Valdav oli pölispöllundus, veidi oli ka alepöllundust säilinud. , siis algas ka suvine jalategu mõisas(lihtsalt teomees) , teine oluline oli rakmetegu (teomees härja/hobusega, see toimus aastaringselt). Suvised põllutööd enda pöllul ja suvine jalategi mõisas löppes 29 september mihklipäeval. Üleribasus- talude pöllumaad olid perede vahel ära jaotatud. Maad olid aga erineva
juht Sergei Kirov. Kirov oli Staliniga võitlema hakanud ning ta oli Leningradis väga populaarne. Partei juhi valimistel valiti juhiks Kirov. Stalin tühistas valimiste tulemused. Käskis Kirovi mõrvata. Selle tulemusena sai ta: isikliku vaenlase hävitatud. ettekäände massilise terrori alustamiseks. Algasid näidiskohtuprotsessid. Inimesi hakati nimekirjade alusel surma ja sunnitöö laagritesse saatma. Terror saavutas oma haripunkti 1937/1938. 1937 aastal toiumus suurpuhastus sõjaväes. Kõige andekamad ja kõrgemad sõjaväelased kõrvaldati armeest. Tuhhatsevski, Kork jne mõisteti surma. Sellest oli suur abi Hitlerile. 4.8.7 VÄLISPOLIITIKA 1933 USA, viimase suuriigina, tunnustas Nõukogude Liitu. Sõjaohus euroopa palus NLi liituda Rahvasteliiduga. Seda NL tegigi 1934. aastal. 1939. aastal visati NL Rahvasteliidust ära. Nõukogude Liitu ehitati sunnitööliste poolt Moskva-Volga kanal, Valgemere-Läänemere kanal,
annaabi.ee 
