soodavett, mahlajooke. Rohke vedeliku joomine aitab uriiniga välja viia kusihappe sooli. (Reumatoloogia, 2000, Õe käsiraamat, 2001, Sisehaigused 1996) Õendustegevus podagra korral. o Selgitada patsiendile haiguse põhiprobleeme. o Valu leevendamine valuvaigistid, parema asendi leidmine. o Soodustada liikumist, mis on vajalik lihasjõudluse taastamiseks ja säilitamiseks. o Selgitada toitumusharjumusi ja vajaduse korral neid reguleerida. o Tagada küllaldane uni öiste valude korral võimaldada puhkust päeval. o Hoolitseda naha puhtuse eest ja vajadusel abistada patsienti ning õpetada teda enesega ise toime tulema. o Selgitada sobivate jalanõude ja riiete vajalikkust. o Abistada sobivate abivahendite leidmisel js õpetada nende kasutamist. o Tagada psüühiline rahu ja toetada patsienti eneseväärikuse säilitamisel patsienti
Taani teadlased on teinud kindlaks, et kakaod ja kakaotooteid tarbivatel elatanud meestel on madalam vererõhk ning väiksem tõenäosus surra südameveresoonkonna haigustesse. Kuigi kakaod on seostatud terve südameveresoonkonnaga juba alates 18. sajandist, on nende väidete teaduslike tõestustega alles alustatud. Taani National Institute for Public Health and the Environment teadlased uurisid 470 meest vanuses 65 kuni 84 eluaastat. Nende tervislikku seisundit ja toitumusharjumusi uuriti 1985. aastal ning järeluuringud tehti 1990. ja 1995. aastal. Kakaod ja kakaotooteid regulaarselt tarbivatel meestel oli oluliselt madalam vererõhk kui kakaod mittetarbivatel. Suurema kakaotarbimisega meestel oli risk surra südameveresoonkonna haigustesse kaks korda madalam. Teadlased tunnistavad siiski, et puudus otsene seos madalama vererõhu ja südameveresoonkonna haigustesse suremise vahel.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium TOITUMINE NOORSPORTLASE ELUS uurimistöö Koostaja: Marcus Methusalem Juhendaja: Anne Tomingas Tallinn 2014 Resümee Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teema on „Toitumine noorsportlase elus“. Käesolevas uurimistöö eesmärk on otsida vastuseid küsimustele, mis käsitlevad noorsportlaste toitumusharjumusi. Uuritakse, kas spordiharrastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest ja kas noorsportlane toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist.
imendumishäired seoses soolestiku epiteeli rakkude pidurdatud uuenemisega, vee ümberpaiknemisest tingitud tursed, aeglasem taastumine vigastustest, transportvalkude hulga limiteerumine veres, kõhnumine, üldine negatiivne lämmastikubilanss jne (Caballero, 2001). Transportvalkude puudusel võib omakorda tekkida veel vitamiinipuudus. Veres toimub paljude vitamiinide transport valgulise kandja abil. Eestis 2005/2006 aastal läbi viidud uuring näitas aga, et 11-15 aastaste õpilaste seas oli toitumusharjumusi muutnud 22% õpilastest, kes kehamassi indeksi järgi olid normaalkaalus. Nad pidasid dieeti, sõid väherasvaseid toite ja rohkem puu- ning juurvilju. Samuti jätsid paljud neist söögikordi vahele ja näljutasid ennast. Samas on selleealistele noortele esmatähtis saada kõiki vajalikke aminohappeid, sest organism on alles kasvamis- ja arenemisjärgus (Vaher, 2011). Eesti täiskasvanud rahvastiku 2004. aasta tervisekäitumise uuring näitas, et 16-24 aastaste
annaabi.ee 
