13. Aastaselt peetaks juudi poisse juba täisealiseks meheks saavad osaleda palvustel. Abielu ja laste kasvatamine on juudi elus väga tähtsad. Paljudes juudi kogukondades on senini oma osa täita kosjasobitajal ning vallalisust ei sallita. Juudid kasutavad kuukalendrit, kus iga mõne aasta tagant lisatakse 1 kuu, käia kaasas päikesekalendriga.Praegu on juutidel aasta 5770, sest nad loevad aastaid alate maailma loomisest. Juudite kalendris on hulganisti paastupühasid. Juutidel on toitumisseadused , mida tohib süüa, mis on keelatud. Nad ei tohi süüa : sea-, jänese-, küüliku-, kaameli- ja mägraliha. Kaladest tohib süüa neid, mille on soomused ja uimed, karploomad on keelatud. Juutidel on kindlad reeglid, kuidas tuleb looma tappa. Liha ja piimatooteid ei tohi koos süüa, need ei või isegi kokku puutuda, nii kasutatakse toidu valmistamisel piima ja liha jaoks eraldi nõusid. Seetõttu ei saa nad ka väljas söömas käia va. spetsiaalsed restoranid.
Erinevalt argipäeva riietusest , peavad shabati riided olema pidulikumad , otsekui preestri riided , puhtad ja säravad. Näiteks shabati ja teiste pühade ajal kannavad paljud hassidid tavakaabu asemel piduliku karvamütsi shtraiml. Vöö on ka hassidile väga tähtis. Vöö peab olema nii pikk , et ta ulatub kolm korda ümber puusade. Vööd kantakse kogu päeva. Eelkõige ei tohi ta puududa palvetamise, Toora õppimise ning söömise ajal. Juudi toitumisseadused sisalduvad kasrut'is, mis tähendab kõlblikkust või rituaalset sobivust. Tehakse ranget vahet puhastel ja mittepuhastel loomadel, ei söö sealihat. Juutidel ei tohi juua verd, sest varem mõeldi, et see on hinge asukoht. Selles avaldub ka kartus loomade tapmise või vigastamise ees. On keelatud liha ja piima koos süüa või kasutada. Juutide elu on palju raskeim kui meie, sest neil on rohkem kohustusi ja keelatusi. Nende eluviis on paljumitmekesisem ning huvitavam kui meie
klaasipesuvedelik. Õlletki valmistati ise ja see pani pea ringi käima. Kui aga iisraellased hakkasid oma piiridest välja liikuma, tõid nad kaasa veine Prantsusmaalt ja Kentucky rukkiviskit. See tõi kaasa revolutsiooni. Tänapäeval võib leida kohalikest kauplustest nii Austria pilsnerit kui ka Belgia kloostripruuli. Iisraellaste maitse on muutunud üha peenemaks. (Sellised... 2001:43) 5. SEADUSED TOITUMISE KOHTA Juutidel on väga ranged toitumisseadused (kasrut). Nii on seadusega määratud, mida tohib süüa, kuidas lihaloomi tappa, kuidas peaks neist toitu valmistama ning mil viisil sööma. Toit on kas kosser (lubatud) või treife (keelatud). Jidisi kosser ja ivriidi kasher tähendavad kirjatäheliselt ,,hea ja õige". Kosseri reegleid on tohutult palju. Iisraellased, kes söövad kosseritoitu, teavad peast neid reegleid, aga sageli mitte tekkepõhjuseid. (Sellised... 2001:24) Mida siis iisraellased iseendale pakuvad?
Sünagoog-kokkusaamiste, õppimise ja jumalateenistuse koht. Eetika Juudid ei kremateeri oma surnuid, kuna see on nende arvates ihuliku ülestõusmise eitamine(Juudid usuvad surnute ülestõusmisse). Surnukeha tuleb matta nii kiiresti kui võimalik(ühe ööpäeva jooksul) juudi kombe järgi pühitsetud mulda, surnukeha pestakse, võitakse ning mähitakse valgesse linasse. Nädal aega pärats surma püsivad lähisugulased kodus, kannavad rebitud pealisrõivaid ega võta oa tavaelust. Juudi toitumisseadused määravad, mida tohib süüa, kuidas lihaloomi tappa, neist toitu valmistada ning süüa. Näiteks masimaaloomadest tohib süüa üksnes neid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestatud, sealiha ei tohi süüa, enne toidu valmistamkist peab lihast eemaldama vere. Kristlus Ajalugu Kristlased usuvad, et 1.sajandil Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus ning selle sündmusega saigi alguse kristlus. Umbes kolmekümneaastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis
Inimeste tahe on vaba, saab ise valida , kas täidab jumala käsku või ei, pärast surma aga tasutakse hea ja halb saab karistuse. TOORAs on jumala ja juutide vahelise lepingu märgiks ettenähtud poisslaste ümberlõikamine. Operatsioon toimub 8-l päeval pärast sündi ja selle viib läbi mohel, eriväljaõppe saanud isik. Juudid ei kremeeri oma surnuid. Nad usuvad surnute ülestõusmisesse. Surnukeha maetakse 1 ööpäeva jooksul juudi kombe järgi pühitsetud mulda. Juudi toitumisseadused määravad, mida tohib süüa, kuidas lihaloomi tappa , toitu valmistada ja süüa. Nn. sealiha ei tohi süüa. 15. Nordbergi keskaeg Käsitleb ajavahemikku 12-15saj, peamiselt Prantsusmaad. Eesmärgiks lükata ümber arusaam justkui oleks keskaeg kole ja pime ajajärk maailmaajaloos. Rahvaarvu analüüsides tõdeb, et kolmandik Lääne-Eurooplastest elas Prantsusmaal. 90% inimestest elas maal, kuid linnadel oli oluline osa. Suurim linn Pariis. Keskmine eluiga ~30a
annaabi.ee 
