Häirimine pesapaikades. Peetakse väga tundlikuks inimtegevuse suhtes pesapaiga läheduses Lätis nt on inimtegevuse häirimise tagajärjeks olnud 1020% poegade või munade hukkumine. Üheks põhjuseks, miks toimub häirimine on asjaolu, et häirimisjuhte on raske kindlaks teha. Häirimine toitumispaikadel Mõjutab sigimisedukust. Eestis pole häirimise mõju toitumispaikadel uuritud. Häirimise intensiivsust vähendab toitumispaika varjav taimestik. Toitumisalade degradeerumine: Looduslike toitumisalade kuivendamine Tihe melioratsioonivõrk juhib kiiresti vee ära ja poegade toitmise ajaks kahaneb toidubaas looduslikult mitmekesise maastikuga võrreldes tunduvalt. Musta- toonekure langus 1980-ndatel võis olla seotud just 10-20 aastat varem toimunud metsakuivendusega. Toitumisalade kvaliteedi langus mõjutab otseselt sigimisedukust. Populatsiooni arvukuse madalseisus jäävad reeglina asustatuks kõige kvaliteetsemad elupaigad.
Rõngastatud kaljukotka poeg Stipendiumid Stipendiumi makstakse nendele isikutele, kelle info põhjal võetakse riikliku kaitse alla kotka ja must- toonekure pesapaik Nt. Merikotka pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 65 eurot Nt. Must-toonekure pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 300 eurot LIFE-projekt Pesitsuspaikade vähesus, kuna loodusliku vana metsa osakaal väheneb Häirimine pesitsusperioodil Toitumisalade (luhad, niidud, ojad) seisundi halvenemine Avaliku huvi ja teadmiste vähesus. Projekt Nimi: ohutustehnika kotkaste ja must- toonekure kaitse töödel Eesmärk: looduskaitse elluviimine (hooldus, kaitse korralduse tegevused) Asukoht: üleriigiline Tänan kuulamast! Kotkaklubi
Eestis on tõendeid pesitsusaegse häirimise kohta vähe, kuid selle põhjuseks on asjaolu, et häirimisjuhte on raske kindlaks teha. Häirimine toitumispaikades mõjutab lindude sigimisedukust. Eestis pole häirimise mõju toitumispaikades uuritud, kuid arvatakse, et toitumispaikades olev varjav taimestik vähendab häirimist ning pikema päevaga pesitsusaldel (nagu Eestis) on häirimine väiksem kui lõuna pool, kuna häirimatut valget aega, millal inimesed magavad, on kauem. Toitumisalade degradeerumine on Eestis tõenäoliselt suure tähtsusega ohutegur. Toitumisalade kvaliteedi langus mõjutab otseselt sigimisedukust. Heas toitumises 6 noorlindudel on suurem tõenäosus ka pärast lennuvõimestumist ellu jääda ja pesitsusealiseks elada. Lindude tahtlik tapmine, kaubandus munade ja poegadega on väikese tähtsusega ohutegur. Sellist tegevust pole Eestis viimase 20 aasta jooksul tuvastatud. Potentsiaalse
Soti mägismaa avamaastikul tõusevad punahirved varahommikul kõrgele mäkke puhkama ning õhtul liiguvad toitumisaladele. Metsades elavad punahirved toituvad peaaegu ööpäev läbi, videvikus tulevad varjepaigast põldudele sööma. Kodupiirkond Punahirvede kodupiirkond oleneb elupaigatüübist. Punahirved, kes elavad metsas lepivad ka väiksemate aladega. Peale selle oleneb kodupiirkond ka toitumisalade ja puhkepaikade omavahelisest kaugusest. Näiteks Sotimaal on isaste kodupiirkond umbes 800 hektarit suur, emastel aga poole vähem 400 hektarit. Vahel esineb ka aastaajalist varieeruvust, näiteks Alpides talvel on kodupiirkond 50 150 hektarit, suvel aga suurem ja 400 hektarit. Asustustihedus sõltub elupaigatüübist, aga enamasti 5 45 isendit/km 2. Alpides ja Norras rändavad punahirved suviste ja talviste kodupiirkondade vahet (Norras kuni 6 km). Noored
Tuuleparkide planeerimisel tuleks põhjalikult uurida nende ohtlikust kotkastele ja teistele linnuliikidele. Eestis on uuritud tuulikute mõju kaitstavate linnuliikide pesapaikadele ning selle alusel tuulikute vähimaks turvaliseks kauguseks on pesadest 1-2 km, kuid on vaja lähtuda ka liigilisi erinevusi ja kaitse vajadust. Suur-konnakotkaste hukkumis vältimiseks on puhvervööndi kasutamine, milleks on 2 km. Samuti ei tohiks tuulikuid rajada pesade ja toitumisalade vahele, mis suurendaks hukkumise tõenäosust (Keskkonnaministeerium. s.a.). 3.3 Elupaikade kaitse Järgmises peatükis on loetud elupaikade kaitse meetmed, mis on võetud raamatust „Suur- konnakotkas ja tema kaitse Eestis, see raamat kirjutati aastal 2000, kui suure-konnakotkas muudeti teise kategooria alt esimese kategooria alla. Taotlus, suur-konnakotka kaitse kategooria muutumise, esitati ministeeriumile juba 28.07.1998, kuna tegevus oli seni
annaabi.ee 
