Mõtted tiirlevad ainult suurema taskuraha või mingi moodsa vidina ümber, millel tegelikult pole mingisugust praktilist eesmärki. Soetamisel, vedeleb uus mänguasi juba mõne aja pärast kusagil toanurgas. Kõik tuleb nii kergelt kätte ning seda on kurb vaadata. Asju tuleks välja teenida mis tutvustaks juba varases eas, et raha ei kasva puuotsas. See on suur modernse ühiskonna probleem. Mälgu romaanis, Turja perekonnas, oli kõik täiesti teistmoodi. Leibkonnal nappis toitugi, rääkimata laste ära hellitamisest. Kõik pidid tööd tegema, et ära elada. Nüüd on laste jaoks tõeliselt suureks katsumuseks juba prügikoti väljaviimine või toa koristamine. See on tegelikult olematu hind maksta selle eest, mida vanemad oma laste jaoks teinud on. Palju on ka näha juba ärahellitamise tulemusi - taaskord ei hinnata seda mida sulle on antud ning võimaldatud. Noorukid, kes on juba lõpetanud keskkooli ning suundunud teadmisi
muidugi ei saanud, kuna elektrit ei olnud. Sellisel juhul võiks ju öelda, et loe raamatut, kui igav on. Aga seegi ei ole väga lihtne, kui väljas on hämar ja tuld ei saa põlema panna. Veel hullem on olukord majapidamistes, kus elektrist sõltuvad juba otseselt ellujäämiseks vajalikud asjad nagu söögitegemine ja joogivesi. Neil, kellel on kodus elektripliit, on pikaajalise katkestuse korral raske sooja toitugi valmistada. Sama lugu on toidu säilitamisega -külmkapp ei tööta ja söök võib halvaks minna. Mis puutub joogiveesse, siis targemad varuvad seda tormi korral, kuid varuda saab vett vaid mingiks ajaks, mitte lõputult. Kui elektrikatkestused kestavad mõne päeva, siis on see üleelatav, kui elektrita peaks aga elama pikemat aega, siis tuleks ümber vaadata kõik – alates sellest, kuidas saada sooja sööki ja
vaatama, et ikka piisavalt taimi õitsema jääks suurte linnade ja muude asulate ümbruses kipub see kaunis lill ärakorjamise tõttu haruldaseks muutuma. Kullerkupu teeb omapäraseks see, et kollased tupplehed on kumerad ning moodustavad toreda kerakujulise suletud õie. Kullerkuppu külastavad väikesed putukad, kes mahuvad õiekattelehtede vahelt läbi pugema. Veel enamgi - üks liik mardikalisi on valinud kullerkupu õied oma poegadele pesaks. Õie sees on tuulevaikne ja soe ning toitugi nektari näol piisavalt. Kui mardikas läheb õie sisse munema, satub tema kehale ikka õietolmu. Nii ta õielt õiele rännates taimi tolmeldabki. Kullerkupp on väga dekoratiivne kevadtaim ning paljud aiapidajad on ta niidult oma aeda ümber istutanud. Aias muutuvad taimed eriti lopsakaks, kui tema kasvukoha tingimused (valgus, mulla niiskus jm.) vastavad looduslikele. Kullerkuppu korjatakse meelsasti ka müügiks. Seetõttu on paljudes linnalähedastes kohtades,
Kiililised keha ja tiibade mõõtmetelt suurimad putukad Eestis. Röövtoidulised, söövad nii vastsekui valmikustaadiumis teisi putukaid, sh meeleldi verdimevaid putukaid (sääsed, parmud jne). Suured vastsed saavad jagu isegi kullestest ja maimudest. Liblikalised - imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu. Enamus liike söövad taimset materjali, kuid mõnede liikide röövikud ka näiteks nahka, villa (koid!) jne. Valmikud mõnedel liikidel ei toitugi, samas leidub üksikuid vereimejaid. Nektaritoidulised liblikad on olulised tolmeldajad, osa spetsialiseerunud ööelanikeks, vastavad taimed ka siis lõhnavad rohkem öösel, enamasti on neil suured valged õied. Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. Valmikutena talvituvad Eestis väike-
annaabi.ee 
