Verivorst Piim ja piimasaadused Valdavalt oli toidu kõrval hapupiim Hapuks läinud piimalt riisuti koor võikirnusse ja löödi võiks Võid säilitati soolatult Petipiim Hapu ehk kirnurokka Kohupiim Kohupiimakattega korbid Sõir Argi ja peojoogid Hapuroka Kali ja taar Mahlakali (kasemahlast) Kadakamarjajook või tee Meejook (meeõlu) Õlu Ohvriõlu (nim kahjaks) Soeõlu ehk peergas (pulmadeks) Soojendatud õllevirre (pulmadeks) Viin ,,Kui ei ole surmatõbi siis saab ikka viinast abi" Toitluse uuenemine Linlikum, rahvusvahelisest toidukultuurist mõjustatud laad hakkas levima Hakati ehitama pliite Kartuli tähtsus Aed ja köögiviljade levik Paistekakkude asemel pannkoogid Puhas rukkileib sai igapäevaseks toiduks Suurenes liha tarbimine Jaheliha asemel sült (konditükkideta) Saunas suitsutati suitsusinki Heeringas Levima hakkasid: tanguvorstid, kama, kohupiim, mulgikapsad, seened. Toitluse uuenemine Hapendati ka kurki, raiekapsast Suppi keedeti juurviljade ning manna ja riisiga
ERM-i ülestähendustes 1978.aasta suvel kirjeldatakse Tarvastu kolhoosi rahvastiku eluolu, kus lõunaks keedeti kartulitanguputru ning õhtul soojendati ja kohalike sõnul ei tohtinud leiba pudru kõrvale süüa, sest muidu läksid vangi (ERM, EA155). Suurel hulgal ja mitmeks söögikorraks toidu valmistamine hakkas kaduma seoses uute küttekollete tulekuga, kuigi Mulgimaal tehakse tänaseni mulgiputru ja mulgikapsaid suuremas koguses valmis ja muudel päevadel soojendatakse. Seoses toitluse uuenemisega vähenes 20. sajandi alguses mulgi pudru ja sellest valmistatud järmise päeva roogade osatähtsus maarahva toidulaual. ERM-i 1978 aasta ülestaähendustes, et toimub järk järgult on üleminek ostukaupadele ja näiteks tangu supp kartulitega on jäänud igapäeva menüüst välja, kus alles 10. aastat tagasi tehti tunduvalt rohkem (ERM, EA158, lk 231-238). Vanarahvas pidas toidu suurimaks väeks rasva - seapekk ja rasv olid söögilaual olulisel kohal. Pudru
.................................. 19 ÕLLESUPP.......................................................................................................................................... 19 MUNAKOHV........................................................................................................................................ 19 MUNAKOHV......................................................................................................................................... 19 TALURAHVA TOITLUSE UUENEMINE.............................................................................................. 20 3 ODAV JA TERVISLIK TOIT................................................................................................................. 22 VANARAHVA TARKUSI PÕLLUHARIMISEST (VÕRUMAAL) ........................................................... 24 KOKKUVÕTE......................................................
RT 1921, 86, 130. Kinnitatud Riigikogu poolt 2. detsembril 1921. RT 1921, 115, 256. · Seadus siseministeeriumile 2.000.000 marga suuruse täiendava krediidi määramise kohta ehitustööde jaoks. RT 1921, 86, 131. Kinnitatud Riigikogu poolt 2. detsembril 1921. RT 1921, 115, 253. · Seadus Tsiviil kohtupidamise seaduse §§ 8531 ja 8532 muutmise kohta. RT 1921, 87, 143. Kinnitamata jäetud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 99, 189. · Seadus toitluse kindlustamise seadustiku (S. K. XIII k.) § 100110 ettenähtud kubermangu semstvo valitsuse ja kuberneri ülesannete kohta. RT 1921, 87, 145. Kinnitatud Riigikogu poolt 27. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 221. · Seadus kohtuministeeriumi koosseisu muutmise kohta. RT 1921, 87, 146. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 204. · Seadus vangimajade peavalitsuse ja temale alluvate vangistusasutuste
Ensüümide osa biokeemilistes reaktsioonides. DNA ehitus, ülesanded ja tähtsus. RNA ehituse erinevused võrreldes DNA molekuliga. Eri tüüpi RNA mo- lekulide ehituslik eripära ja ülesanded. Inimese tasakaalustatud toitumine. Organismi veevajadus, mineraalainete puudusest või üle- küllusest tulenevad inimorganismi talitluslikud häired. Süsivesikute, lipiidide ja valkude va- hekord inimese toidus. Vitamiinide ja teiste bioaktiivsete ainete füsioloogiline toime. Taime- toitluse ja dieediga kaasnevad probleemid. Funktsionaalne toit ja toidulisandid. Õpitulemused Õpilane: y toob näiteid bioloogia seostest teiste loodusteadustega; y seostab looduskeskkonda sotsiaalse ja tehnoloogilise keskkonnaga; y võrdleb elus ja eluta looduse tunnuseid ning toob välja elusloodusele eriomased tunnused; y analüüsib elu tunnuseid ja seostab need erinevate organismirühmadega; y hindab elu erinevate määratluste sõnastusi lähtuvalt nende rakenduslikest võimalustest;
annaabi.ee 
