24.Toitevee deaereerimine. Deaeraatorite liigitus. Konstruktsioonid.
.
. -.
,
.
:
I. :
1. ;
2. , ;
3. (
).
II. :
1. , ;
2. ,
.
III. :
1. , p=0,6÷0,8 MPa;
2. , p=0,1÷0,12 MPa;
3. , p
pardale võetud kütust. Settetankides toimub kütuse eelpuhastamine suurematest mehaanilistest osakestest ja veetilkadest. Kütuse soojendid ja viskoosimeetrid. - Kütuse pumpamise ja separeerimise normaalsete tingimuste loomiseks kasutatakse kütuse soojendeid mis tagavad kütuse vajaliku viskoossuse. Kütuse soojendeid on kahte tüüpi: kest- toru (manteltoru) soojendid ning plaatsoojendid. Kütuse toite- ja ülepumpamise pumbad - Laeva kütusesüsteemides kasutatavad toitepumbad tagavad kütuse pideva survega etteannet kõrgsurvepumpadele. Kütuse ümberpumpamise pumpi kasutatakse kütuse pumpamiseks laevasiseselt, teistele objektidele või kasutatakse reservpumpadena. Separaatorid - Separaatorid kasutatakse kütuste puhastamiseks mehaanilistest lisanditest ja veest, mis parandab kütuste kvaliteedi kuna paraneb energeetika seadmete efektiivsus, väheneb kütuse erikulu, detailide korrosioon ja pikeneb remontidevaheline aeg. 1
omavad elektriajameid ja omatarve on 4-7% (15% gaasreaktoritel). Omatarbe toiteks kasutatakse: . generaatoripingele lülitatud omatarbetrafod . reaktorite kasutamine generaatoripingel . reservtrafod, mida toidetakse süsteemist . gaasturbiin-generaatorid . diiselgeneraatorid (500kW) . akud Soojuselektrijaamade põhilised omatarbeseadmed on järgmised, suitsuimejad, puheventilaatorid, kütusesöötjad, hüdrotuhaärastussüsteemi pumbad, elektrifiltrid, toitepumbad, tsirkulatsioonipumbad, kondensaadipumbad, turbiini ja generaatori õlituspumbad, generaatori jahutuspumbad, võrgupumbad. Elektrilise omatarbe võib jaotada kahte gruppi: omatarve, mis sõltub jaama (ploki) koormusest; omatarve, mis ei sõltu jaama (ploki) koormusest. Esimesse gruppi kuuluvad kõik omatarbeseadmed mis on seotud ühe põhiagregaadiga (katel, turbiin, soojusvõrk jne). Teise gruppi kuuluvad järgmised seadmed:
Töö algul liigub pumbas vee ja imitorust tulnud õhu segu . See jõuab õhutorru , millest õhk liigub edasi survetorru, vesi tagasi pumpa . Pump hakkab normaalselt tööle , kui kogu õhk on imitorust eemaldatud . Kavitatsioonikindluse ja kasuteguri suurendamiseks ühitatakse keerispump vahel tsentrifugaalpumbaga . Pumba esimeses astmes on tsentrifugaaltööratas , keeristööratas tõstab survet KEERISPUMBAD kasutusalad: Abikatelde toitepumbad. Vee magestites vaakumpumbad. Magevee jahutuspumbad. Kombineeritud tsentrifugaalpumbaga vaakumpumbaks. Pumba põhiparameetrid . Q = 0,15 - 100 m/ h , p = 5,5 Mpa. ( minimaalne 2 Mpa ) N= 1440 - 2800 p /min. Pumba eelised : -lihtne konstruktsioon -väike kaal ja gabariidid -võivad pumbata keskonda igas olekus kuiva imememise omadus arendatav surve on 3-5 korda suurem kui sama diameetriga tsentrifugaalpumbal. Pika tööeaga ,ega vaja erilist järelvalvet. Puudused .
IX – 2 Katla toitevee süsteem.Katlavesi. Katlavee lisandid ja nende mõju. Veele esitatavad nõuded. Katlasisene ja katlaväline veetöötlemine. Filtrid ja deaeraatorid. Katla töötamisel kulutatakse pidevalt auru ja seetõttu katla vee-auru kollektoris vee nivoo väheneb. Vee lisamisprotsessi kollektorisse nimetatakse katla toitmiseks ja seadmeid, mille abil seda tehakse nimetatakse katla toitesüsteemiks. Katla toitesüsteemi seadmete hulka kuuluvad toitepumbad, filtrid, deaeraatorid, nivooregulaatorid, katlavee keemilise eeltöötlemisseadmed, kontrollmõõteriistad. Põhiliseks katla toiteveeks on süsteemis ringlev vesi – kondensaat. Kuna kondensaat sisaldab minimaalselt katlakivi tekitavaid soolasid on oluline võimalikult rohkem koguda kondensaati. Aurujõumasinatega laevade puhul on kondensaadi moodustajaks kondensaator, diiseljõuseadmetega laevadel, kus auru kasutatakse
annaabi.ee 
