Toiteplokk Click to edit Master text styles Omab lülitit, mille abil Second level Third level saab energia Fourth level Fifth level sissenemist arvutisse katsekstada. Jagunemine(1) Sisendpinge Väljundpinge Arvuti toiteplokkide Arvutikomponentide jaoks sisendpingeks ehk toitepingeks kasutatavad alalispinged on: on suuremas osas maailmast +3,3V, 220240V. +5V, Enamik kaasaegseid arvuteid +12V ja suudavad töötada nii 110V kui ka vähemal määral ka -5V ja -12V. 220V pingega. Jagunemine(2) Toiteplokk omab, kas automaatseid sensoreid, mille abil suudab ära tunda, millise võrgupingega on tegemist.
alalisvooluks (3.3-12V), mida saab kasutada arvutikomponentides. Toiteploki põhilisteks komponentideks, milles kasutatakse materjalide isoleerivaid omadusi on trafod, kaablid, trükiplaat ja elektrolüüt kondensaatorid. Samas kasutatakse elektrijuhtmeid, mis on kaetud PVC-ga. PVC-l on väga hea suhteline dielektriline läbitavus = 3.0. Kaablite pistikute juures kasutatakse ka isolatsiooni juures kummi, millel on dielektriline läbitavus = 3.0 4.0. Toiteplokkide hindamisel on põhiliseks parameetriks toiteploki maksimaalne väljundvõimsus. Tänapäeval on tavalise koduarvuti keskmiseks toiteploki väljundvõimsuseks 300500 W. Mängurite ja teiste jõudlust vajavate arvutite toiteplokkide väljundivõimsusteks võib olla 8001400 W. Kõige võimsamate toiteplokkide väljundivõimsusteks on kuni 2 kW ja need on mõeldud serverite või ekstreemsete jõudlusarvutite (mitmete protsessorite, kõvaketaste ja graafikakaartidega) toiteks.
sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10 A, nimetatakse ka jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus sildlülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni.Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks, tänu muundamisega toiteplokkide laiale levikule, ulatuvad need aga sadade kilohertsideni. • Punktdiood - Raadiolainete detekteerimiseks. • Mahtuvusdiood (varikap) - pooljuhtdiood, mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku – siirde – tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel
Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard) MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega MEGA PC voolu, ATX võimaldab ka arvutit tarkvaraliselt sisse-
CPU cache) on vahemälu, mida arvuti keskprotsessor kasutab mälupöördusele keskmiselt kuluva aja vähendamiseks. 24. Mis vahe on LGA ja PGA socketi tüübil? 2p V: LGA-l on ühenduseks mummud aga PGA-l on ühenduseks harjased vms. 25. Mis on modulaarse toiteploki eelis standartse toiteploki ees? 2p V: Modulaarsel saab ise panna vajalikud juhtmed PSU taha aga standartsel on kõik juhtmed korraga väljas ja arvuti sees tekib see peale juhtme segadus. 26. Mida tähendab toiteplokkide juures märge ,,80+"? 3p V: Seda mis säästmis klassi ta kuulub, et kui palju läheb energiat soojendamiseks või siis tööks. 27. Arvuti graafikakaardi peamine ülesanne? 3p V: Graafikakaardi peamiseks ülesandeks on edastada pilti ja vastavalt võimsusele ka kvaliteeti. 28. Mida võimaldab Nvilida puhul SLI ja ATI puhul Crossfire tehnoloogia? 4p V: Need võimaldavad lisada videokaarte arvutile juurde juhul kui emaplaat võimaldab ja saad ühendada mitut kuvarit
vastavalt 'moduleerima' ja 'demoduleerima'. Toiteplokk Toiteplokk on seade, mis muudab saadaoleva võrgupingega elektrienergia tarbijale sobiva pingega energiaks. Tavaliselt on majapidamises saadaval 220V/50Hz vahelduvpinge või autoakust 12V alalispinge. Voolu tarbivad seadmed aga vajavad tihti teistsugust pinget, näiteks paljud arvutid vajavad stabiliseeritud pingeid +5V ja -5V, +12V ja -12V ühise nullklemmi suhtes. Vanemate, 220V/50Hz vahelduvpinget tarbivate toiteplokkide koosseisus oli suhteliselt raske trafo. Seoses transistoride arenguga muudetakse enamikes nüüdisaegsetes toiteplokkides 220V vahelduvpinge alguses dioodsilla abil alalispingeks. See silutakse kondensaatoritega ja muudetakse transistoride abil uuesti vahelduv- või impulsspingeks, millel on märksa kõrgem sagedus (mitukümmend kHz). Trafo abil vähendatakse see pinge vajaliku suuruseni, alaldatakse dioodidega ja läbi filtrite läheb see tarvitisse. Praktikas kasutatavad skeemid on
milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10A, nimetatakse ka jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsiIdadena, kus sildlülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni. Töö-sagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks, tänu muundamisega toiteplokkide laiale levikule, ulatuvad need aga sadade kilohertsideni. Sellest tulenevalt liigitavad mõned firmad alaldusdioode vastusuunatakistuse taastumiskestusest sõltuvalt tavalisteks, kiireteks ja ülikiireteks alaldusdioodideks. Nendest tavalistel taastumiskestust tn ei normeerita, kiiretel on see >100 ns ja ülikiiretel <100 ns. Eri liigina vaadeldakse tavaliselt ka Schottky alaldusdioode, mis tänu väikesele päripingelangule (UF < 0,75 V) on eriti sobivad
annaabi.ee 
