2,7 10 -6 8.Väjundsignaali sageduse sõltuvus toitepinge amplituudist Muutsime ostsillatori toitepinget ühevoldise sammuga 9V kuni 14V ning mõõtsime iga pinge väärtuse korral väljundsignaali sagedust kümme korda. Lõpuks leidsime igas mõõtepunktis sageduse keskmise väärtuse ja veahinnangu ning koostasime vastava graafiku ja tabeli. Tabel 1.Sageuste 10 väärtust erinevate toitepingete korral Toitepinge(V) 9 10 11 12 13 14 Sagedus f(kHz) f1 2568,99 2552,33 2537,9 2529,05 2521,85 2517,22 f2 2568,06 2552,19 2537,74 2529,4 2521,78 2516,09 f3 2568,07 2552,22 2537,9 2529,52 2521,68 2516,94 f4 2567,64 2552,3 2537,88 2529,36 2521,69 2516,52
suhtes 0. Kuna opvõimendi on põhimõteliselt alalispinge võimendi siis esineb seal nähtus mida nimetatakse triiv-iks. Triivi all mõistetakse väljund signaali muutust mille põhjuseks ei ole mitte sisend signaali muutus vaid mingi muu põhjus. Väljundis ei ole aga mitte kuidagi eristada kas signaali muutuse põhjuseks on sisendsignaal või mingi muu. Praktiliseks on suurimaks triivi põhjusteks temperatuuri ja toitepingete muutused. Vaadeldavas lülituses toovad need muutused kaasa kollektor voolu muutusi. Kui meil ühel nimetataud põhjusel suureneb esimese astme kollektor vool siis peaks suurenema ka väljundpinge (MI toime). Kuid kui samal ajal tekib samasugune voolu muutus ka teises transisoris siis püüab see hoopiski väljundpinget vähendada need toimed kompenseerivad teineteist ja praktiliselt triiv kaob. Opvõimendeid iseloomustatakse terve rea parameetridega: 1
6.2. Transistori tööpõhimõte Transistori ehitusest tulenevalt võime seda vaadelda ka kahe omavahel baasis kokkuühendatud dioodina. Seepärast on ka transistoris toimuvad protsessid mõnevõrra samased dioodis toimuvatega. Transistor lülitatakse alati tööle nii, et emittersiire pingestatakse päripingega ja kollektorsiire vastupingega (joonis 6.2). See reegel kehtib transistori tüübist sõltumata, kuid kuna eri tüüpi transistoridel on vastavate osade juhtivused vastupidised, siis on toitepingete polaarsuses erinevus, sõltuvalt sellest, kas n-p-n või p-n-p transistore. Vaatleme enamlevinud n-p-n transistori tööd. Kuna emittersiire on pingestatud avasuunas siis läbib teda tugev pärivool, mida kõige väiksemgi pinge muutus mõjutab tugevalt, kuna siirde päritakistus on väike. Nagu juba mainitud, töötab kollektorsiire vastupingeziimis, mistõttu ayatud emitteri korral läbib kollektorsiiret väga väike vastuvool.
3. Transistori tööpõhimõte Transistori ehitusest tulenevalt võime seda vaadelda ka kahe omavahel baasis kokkuühendatud dioodina. Seepärast on ka transistoris toimuvad protsessid mõnevõrra sarnased dioodis toimuvatega. Transistor lülitatakse alati tööle nii, et emittersiire pingestatakse päripingega ja kollektorsiire vastupingega (joonis 4.3). See reegel kehtib transistori tüübist sõltumata, kuid kuna eri tüüpi transistoridel on vastavate osade juhtivused vastupidised, siis on toitepingete polaarsuses erinevus, sõltuvalt sellest, kas kasutame N-P-N või P-N-P transistore. JOONIS 4.3. Vaatleme enamlevinud N-P-N transistori tööd. Kuna emittersiire on pingestatud avasuunas, siis läbib teda tugev pärivool, mida. kõige väiksemgi pinge muutus mõjutab tugevalt, kuna siirde päritakistus on väike. Nagu juba mainitud, töötab kollektorsiire 41
3. Transistori tööpõhimõte Transistori ehitusest tulenevalt võime seda vaadelda ka kahe omavahel baasis kokkuühendatud dioodina. Seepärast on ka transistoris toimuvad protsessid mõnevõrra sarnased dioodis toimuvatega. Transistor lülitatakse alati tööle nii, et emittersiire pingestatakse päripingega ja kollektorsiire vastupingega (joonis 4.3). See reegel kehtib transistori tüübist sõltumata, kuid kuna eri tüüpi transistoridel on vastavate osade juhtivused vastupidised, siis on toitepingete polaarsuses erinevus, sõltuvalt sellest, kas kasutame N-P-N või P-N-P transistore. JOONIS 4.3. Vaatleme enamlevinud N-P-N transistori tööd. Kuna emittersiire on pingestatud avasuunas, siis läbib teda tugev pärivool, mida. kõige väiksemgi pinge muutus mõjutab tugevalt, kuna siirde päritakistus on väike. Nagu juba mainitud, töötab kollektorsiire vastupingereziimis, mistõttu avatud emitterahela
Sageriusnlrturtdltrisį t.oidetava koļrlefaasilise asütrkroontnootorj otttacusi s;aab oluliselt parandacla väŲasuurtistuseĮ põ}rirreva jr"rhtinrisega ehk nn vektol'itihiiIrlisega. Vektorji'rlitilrrise rakendarliseks on vajalikud lisameettned. Tänapäevai on seļleks kaks põhilist vaļįklrt. o Mooįori võlļile monteeritakse pöörlemisandur ning kasutatakse sagedusnluuttdut'it, rrriļļe juhtseade võirrialdab pööriernisarrdr-rri signaalide töötlenlisi ja vaļle ldi toitepingete hetkväärtuste juhtinrist (vrd. alalisvooļttnrootori kolIektor). 29 3. MOOTORI JA MUI.JNDURI KAITSE 3.1 U,ldpõhimõtted Elektrirnootori kaitse seistręb oļrtIiku talitluse r,äljaseļgitatrrises' olrust õigeaegses signaliseerinrises. trrootori välįali.iiitanrises või tetna taĮitlusviisi rrruutIrrises. Pearrriselt olrustaĮl
Sagedased kiirendused ja elektrilised pidurdused põhjustavad pooljuhtseadiste korduvat temperatuuri tõusu. Pooljuhtseadiste tööiga on sageli määratud maksimaalse kuumenemis-jahtumistsüklite arvuga. Elektrilised nõuded. Elektrilised nõuded määravad võimsuse liigi ja toitevõrgu elektrilised parameetrid. Seoses sellega on eriti tähtsad sisendile ja väljundile esitatavad nõuded. Elektriajameid projekteeritakse väga laiale toitepingete vahemikule, alates madalatest pingetest (187...264 V) kuni kõrgemate pingeteni (342...633 V) ning võrgusagedustele 47...63 Hz. Paljudes toitevõrkudes need suurused muutuvad, näiteks pikkade toiteliinide lõpus, kui võimsad tarbijad asuvad liinide alguses. Kohalike toitevõrkudega tööstusel on aga elektrienergia 59 parameetrite muutmise ja juhtimise võimalus kasin, kuid maailma konkreetse piirkonna
annaabi.ee 
