Tallinna Polütehnikum Päevane osakond EE.EA04.1.2318 Kodutöö Õpetaja: Koostaja: 28.05.2007 Tallinn,2007 ÜL 3.3(1) Arvutada täpsustatud Klossi valemi abil ning ehitada lühisrootorga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -5,50 , samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad toitepingele 0,8 U 1n ja 0,7 U 1n Antud: 1. Mootori tüüp 4A80B4 2. Nimivõimsus Pn=1,5 kW 3. Nimi liinipinge Un=380 V 4. Nimipöörlemissagedus Nn=1415 p/min 5. Nimivool An=3,57 A 6. Nimikasutegur =77,0 7. Käivitusvoolu kordsus i =5,0 8
Toiteplokk Toiteploki ülesandeks on arvuti toitmine vajalike parameetritega toitepingega. Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220..
oma kompuutris Toiteplokk Toiteploki ülesandeks on arvuti toitmine vajalike parameetritega toitepingega. Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võib-olla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti.
Mõõtesilla ühendusskeemid Mõõtmiste käigus esineb küllaltki tihti olukordi, kus näiteks tensoanduritest moodustatud Wheatstone'i mõõtesild paikneb mõõteseadmest (voltmeetrist) eemal. Sellisel juhul on üheks silla väljundpinget mõjutavaks teguriks toitepinge temperatuuristabiilsus [8], mille tagamiseks kasutatakse sageli toitepinge mõõtmist silla läheduses. Pikkade juhtmete takistus võib seejuures samuti mõjuda ebasoodsalt silla toitepingele. Probleemi lahendamiseks kasutatakse kuuejuhtmelist silla ühendusskeemi (joonis 8 2.59). Mõõtesilla toitediagonaali tippudes olevat toitepinget ja mõõtediagonaalis olevat muutuvat väljundsignaali Ux mõõdetakse suure sisendtakistusega voltmeetrite abil, mille tõttu vool nende ühendusjuhtmetes peaaegu puudub. Mõlema pinge mõõtmiseks on eraldi juhtmed
See on võimalik ainult sellisel mootoril, mida võib kolmnurkühenduses toita pingega 400 V. Kui mootor staatorimähistega 230 / 400 V (Δ / Y). Mähised peavad olema sellise režiimi jaoks sobivad [14]. On oluline, et mootori pinge suureneb koos sagedusega ning nimipingest 230 V suurematel pingetel on pinge ja sageduse suhe konstantne ( U / f const ) ning sama väärtusega kui nimipingest allpool . Enamike mootorisarjade puhul toodetakse suurema (üle 4 kW) võimsusega mootoreid ka suuremale toitepingele, nt 400 / 690 V. Nende masinate puhul pole võimalik rakendada põhisageduse suurenemist kuni 87 Hz. Seepärast tuleb jälgida, et suurendatud põhisagedusega ajamites kasutataks vaid 230 / 400 V nimipingega mootoreid. Pinge ja sageduse võrdelisel suurendmisel 50 Hz kuni 87 Hz laieneb ka mootori konstantse momendiga tööpiirkond kuni 87 Hz ning mootori võimsus suureneb seejuures nimivõimsusega võrreldes kuni 3 korda. Pöörlemiskiiruse suurenemisel üle 87 Hz läheb
See tinginrrrs orr täidetud' kui nrootori staatorinrähised on 230 / 400 V rrirrripirrge pulrul kolnirrru'k- ļülituses. on ohrlirre. et nicloįori pirrge sttureneb koos sagedusega ning ninripingest 230 v suurenrateļ pūrgetel on pinge ja sageduse sulre kotrstantne (U/f : const) ning satrra r,äärtusega kui nimipingest allpool. Mäikigem, et ettattljke lllo(}īorisäIjacle prrhul toodetakse SuuJ:ell1a (tile 4 kW) võinlsLļSega rnootoreicį ka sutreniale toitepingele, trt. pingele 400 l690 V. Neride nrasittate puhul pole võinralik rakerrdada põhisagedttse suuretrdarrrist kuni 87 Hz. See1lärast tlrleb jälgida, et suurendatucl põhisageduSega ajarnites kasutataks vaid 230 / 400 V rritrlipirlgega rnootoreįd. Pinge ja sageduse r,õr'deĮisel suurendanrisci 50 Hz kuri 81 Hz ļaierreb ka tnootot'i konstarrtse momerrdiga tööpiirkorrd kurri 87 Hz trirrg mootori võinrsus suuretleb seejuules nirrri- võimsusega võrreļdes kLrni {3 korda fioonis i.9)
Pinget madaldavad-tõstvad pulsilaiusmuundurid. Pulsilaiusmuundur, mis annab toitepingest madalamat või kõrgemat pinget (buck-boost converter), on toodud joonisel 1.32, a. Nagu pinget madaldavas muunduris paikneb jõulüliti VT vahetult sisendtoiteallika Ud s ja filtrisektsiooni vahel. Diood VD, jadadrossel L ja sildav kondensaator C moodustavad energiat salvestava ahela. Suletud lüliti puhul on drossel ühendatud toitepingele ja selle vool kasvab. Sel ajal, kui lüliti on avatud, muudab drosseli vool polaarsust ja kahaneb, läbides koormust ja dioodi. Joonisel 1.32, b on näidatud väljundpinge ja voolu diagrammid, selles muunduris q Ud k = Ud s . 1- q
annaabi.ee 
