mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesi ammust ajast tuntud väärtusliku toiduainena ja ravimina. Mesinikud saavad põhitulu mee müügist. Vähem tulu saadakse vahast, mesilasemadest, taruvaigust, mesilasmürgist ja mesilasema toitepiimast. Kuid kõige suuremat tulu toovad mesilased siiski taimede tolmeldamisega, mida kahjuks meil veel hästi ei mõisteta. Sageli tekitavad talunikud mesinikele kahju (umbrohutõrje, niitmine taimede õitsemise ajal), selle asemel, et mesinikele maksta taimede tolmeldamise eest. Maailmas tuntakse enam kui 600 erinevat tarutüüpi, millest suurem osa on korpustarud. Eestis on viimastel aastakümnetel samuti hakanud korpustarude
inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Ühe mesilaspere moodustavad üks mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad. Ema toitub toitepiimast mida valmistavad töömesilased. Ema mesilane on mesilaspere alus, tema hukkamisele võib järgneda kogu pere hukkumine. Ta paaritub kord elus, pulmalennu ajal kõrgel õhus. Muneb seejärel 4-5 aastast pesast lahkumata. Pesast ta lahkub ainult korra paaritumiseks või hiljem koos sülemiga. Tööst ema osa ei võta. Mesilasema ülesandeks on võimalikult palju muneda, pere koos hoidmine. Ema tunnevad mesilased ära emaaine järgi,
teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Emamesilased on kõige pikemad, sihvaka tagakeha ja lühikeste tiibadega. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Keskmiselt kestab tema areng munast koorumiseni 16 päeva. 23 päeval on suuteline emamesilane munema. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad. Ema toitub toitepiimast mida valmistavad töömesilased. Emamesilane on mesilaspere alus, tema hukkamisele võib järgneda kogu pere hukkumine. Ta paaritub kord elus, pulmalennu ajal kõrgel õhus. Muneb seejärel 4-5 aastast pesast lahkumata. Pesast ta lahkub ainult korra paaritumiseks või hiljem koos sülemiga. Tööst ema osa ei võta. Mesilasema ülesandeks on võimalikult palju muneda, pere koos hoidmine. Ema tunnevad mesilased ära emaaine järgi, mida saab ema kehapinna puudutamisel ja seda kantakse
Vageldusnõela otsas on väike nn. labidake, mis lükatakse vagla küüru poolt 12. STARDIPERE, AMMPERE, LESEPERE, vagla alla, ja vagel tõstetakse kupualgesse sama pidi nagu ta oli kannus. INKUBAATOR, PAARUMISPERE Vaglal on hingeavad ainult keha sellel poolel, mis on toitepiimast väljas. Vageldamisel kasutatakse peamiselt kaht meetodit: nn. märga vagel- • Stardipere on ainult noorte töömesilastega kunstlikult tehtud mesi- damist, kus kupu põhja on eelnevalt pandud ematoitepiima, ja nn. kuiva laspere, milles puudub haue ja mesilasema, ning mida kasutatakse ema- vageldamist, kus vagel tõstetakse kuivale kupupõhjale. Kui vakla ei vigas-
annaabi.ee 
