· süttivus (olulisemaid puudusi, paljudes kohtades on selle omaduse tõttu kasutamine piiratud), 2. Puidu siseehitus Kasvav puu koosneb tüvest, võrast ja juurestikust. Ehitusmaterjalina omab peamist tähtsust tüvi. Puu tüvi on enamasti ringikujulise ristlõikega. Korp, korkkude ja niin moodustavad puu koore. Kõigil puudel korkkude ei ole. Korp kaitseb puud vigastuste eest, korkkude aga järskude temperatuuri kõikumiste eest. Niines asuvad toitemahlade juhtmed. Koore all asub mähk, milles tekivad ja arenevad uued puu rakud. Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus aastarõngas. Iga aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast kihist. Heledam kiht on kasvanud kevadel (kevadpuit) ja ta on poorsem. Tumedam kiht aga suvel ja sügisel (sügispuit); ta on kevadpuidust tihedam. 3. Puidu omadused Niiskus Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks
õhuliikumisega või kalifreerimisega- sundventilatsiooniga. Aurud vajalikud, et pealmised kihid ei kuivaks sisemistest kiiremini ning kuumust ja auru- või õhuliikumist, et puitu kuivatada. Kuivatatav materjal staabeldatakse vagunentidesse, et kambris kiiresti materjali vahetada. Looduslikult kuivatamine- lai koorekiht kooritakse kasvavalt puult võimalikult maalähedasest osast ja võimalikult võrapoolsest osast. Nii lõikatakse ära toitemahlade liikumine kambiumi kihis ja puit hakab kuivama. Maha langenud puu puhul oodata lehtede ära langemist ning siis notideks lõigata- jälgida aga, et vahepealsel ajal ei tekiks putukkahjustusi. Virnades kuivatamine- 2.Puitu kasutatakse ehituses ja tööstuses peamiselt saematerjalina. Poolpalk- pooleks saetud palk. Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk. Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm.
ventilatsiooniga- suunatud õhuliikumisega või kalifreerimisega- sundventilatsiooniga. Aurud vajalikud, et pealmised kihid ei kuivaks sisemistest kiiremini ning kuumust ja auru- või õhuliikumist, et puitu kuivatada. Kuivatatav materjal staabeldatakse vagunentidesse, et kambris kiiresti materjali vahetada. Looduslikult kuivatamine e rõngaskoorimine- lai koorekiht kooritakse kasvavalt puult võimalikult maalähedasest osast ja võimalikult võrapoolsest osast. Nii lõikatakse ära toitemahlade liikumine niine kihis ja puit hakab kuivama. Kasutatakse liikide eemaldamiseks, mille maha saagimisel tekivad kännu ümber tülikad juurevõsud (haab,hall lepp,pappel). Maha langenud puul oodata lehtede ära langemist ning siis notideks lõigata- vahepealsel ajal võivad tekkida putukkahjustused. Virnades kuivatamine- Kõrge temperatuuri mõju- kõrgel temp. kuivatamisega muutuvad puidu mehaanilised omadused kehvemaks võrreldes tava temp. kuivatatud puiduga. 80..
1.1. Joonis 3.1.1. Puidu ligikaudsed töötlemiskaod 3.2. Puidu siseehitus Kasvav puu koosneb tüvest, võrast ja juurestikust. Ehitusmaterjalina omab peamist tähtsust tüvi. Puu tüvi on enamasti ringikujulise ristlõikega. Puu koore moodustavad: Korp, mis kaitseb puud vigastuste eest. Kork-kude, mis kaitseb puud järskude temperatuuri kõikumiste eest. Kõikidel puudel ei ole kork-kudet. Niin, milles asuvad toitemahlade juhtmed. Koore all asub mähk. Selles tekivad ja arenevad uued puu rakud. 23 Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus aastarõngas. Iga aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast kihist. Heledam kiht on kasvanud kevadel. Siis on tekkinud kevadpuit, mis on poorsem. Tumedam kiht on kasvanud suvel ja sügisel. Sügispuit on kevadpuidust tihedam. Piki puutelge kulgeb säsi. Vaata joonisel 3.2.1
annaabi.ee 
