puhastamine) · Taimede, loomade aretamine Biotehnoloogia puudused : · Kuulub palju aega vastavate org. Leidmiseks · Tundikus keskkonnasuhtes Seente poolt toodetud ensüüme kas. toiduainete lõhna ja värviomaduste parandamiseks. Seeni kas. käärimiseks Prokarüootidde eelised : · Paljunevad kiiresti · Paljunemine võtab vähe ruumi · On võimalik kas. vedelatel, tahketel, kunstnikel söötmisel Funktsionaalne toit toiteliste, süsioloogiliste funktsioonide parandav toime( madaldab haiguse riski seedimine, inuumnsus. Lühidalt : Toiduainetele lisatakse midagi, et see parandaks inimese tervist. · Looduslik ( mesi, küüslauk, astepaju marjad · Loomorg. ( tervisemunad) · Toidule lisatakse midagi keemilist ( kaltsiumiga rikastatud mahlad, rauaga rikastatud helbed) Bioterje : · Seentes saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi
valdkonnas uute reeglite alusel väljaspool igasugust konkurentsi: rukkileivas on kiudaineid umbes 12%. See on järjekordne tugev argument rukkileiva järjepidevaks tarbimiseks. Arvestades, et inimorganism peaks saama 25...35 g erinevaid kiudaineid päevas on 100...200 g rukkileiva söömine juba väga tõhus panus igapäevasesse kiudainete vajadusse. Inimorganism vajab kiudainete kogu spektrit vastav kiudainete sisaldus peab ületama teatud lävitaseme ning toiteliste kiudainete hulk peaks olema suhteliselt kõrge. Rukkileib on neist väga vajalikest nõuetest lähtudes igati tugeva tervisesõnumiga: vaadates nii lahustumatute kui lahustuvate kiudainete koguseid, kiudainete spektrit ning toiteliste kiudainete üldsisaldust. Korralik rukkileib sisaldab ju arabinoksülaane, arabinogalaktaane, segatüüpi beeta-glükaane, fruktooligosahhariide, seedimisresistentset tärklist, hemitselluloose, tselluloose, ligniine.
.................................15 1 Bioloogilised ökogeneetilised tegurid :............................................................................................15 Füüsikalised ökogeneetilised tegurid :.............................................................................................15 Ökogeneetiline tundlikkus toiteliste tegurite suhtes :......................................................................15 Keemilised ökogeneetilised tegurid :...............................................................................................15 Ökogeneetika põhiseisukohad :.......................................................................................................16 Päriliku eesloodumusega haigused e. multifaktoriaalsed haigused :...............................................16
Ekspressdiagnostika : ______________________________________ 75 Eestis testitakse lapsi ekspressdiagnostikaga 2 ainevahetushäire suhtes :75 DNA analüüs : ____________________________________________ 75 Ökogeneetika : ____________________________________________ 75 Bioloogilised ökogeneetilised tegurid : __________________________ 75 Füüsikalised ökogeneetilised tegurid : __________________________ 76 Ökogeneetiline tundlikkus toiteliste tegurite suhtes : _______________ 76 Keemilised ökogeneetilised tegurid : ___________________________ 77 Ökogeneetika põhiseisukohad : _______________________________ 77 Päriliku eesloodumusega haigused e. multifaktoriaalsed haigused : ___ 77 Populatsiooni geneetika : _____________________________________ 78 Ideaalse populatsiooni tunnused : _____________________________ 78 Hardy-Weinbergi seaduste tõestus : ___________________________ 78
PILET 1 1. Haiguse mõiste, haiguse järgud, tuua ka näide suvaliselt valitud haigusest Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hingamise ja pulsi sagenemine, isukaotus, toodangu ja töövõime vähenemine
Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hingamise ja pulsi sagenemine, isukaotus, toodangu ja töövõime vähenemine
annaabi.ee 
