Radiaal skeem 1 1 õhuliin 2 2 pingemadaldus jõutrafo 4 3 3 madalpinge jaotla 4 sisseviigu kaitselülilti 5 5 5 5 toiteliinide (radiaal liinide) kaitselülitid, mis kaitsevad liini lühiste ja ülekoormuste eest. 6 - valgustuskilp 8 7 6 7 - jõukilp jaotusliinid grupiliinid 8 suure võimsusega elektritarviti
Antud skeem on mõeldud esimese ja teise kategooria tarbijate ja paigaldiste toiteks. Samuti on oluline ka elektritarviti paigutus tsehhi põranda pinnal. Tavaliselt seda skeemi kasutatakse siis kui tsehhis on üles seatud suhteliselt võimsad elektritarvitid või vähem võimsad elektritarvitid on paigutatud tsehhis ebaütlaselt gruppide kaupa. Radiaalskeemid tagavad elektrivarustuse suure töökindluse ja nende käit on hõlbus, kuid nende kasutamisel võib suureneda toiteliinide kogupikkus ja kaitseaparaatide hulk. Magistraalskeem Eristatakse sktiiv- ja reaktiivkoormuste graafikuid. Kestuse järgi võivad koormusgraafikud olla ööpäevased ja aastased.
rakendumistunnusjoonega liinikaitselüliteid. Liinikaitselülitid B-tunnusjoonega kaitselülitid on mõeldud peamiselt elamusiseste liinide kaitseks, kus tarvititeks on valgustid, mitmesugused küttekehad teised väikese sisselülitusvooluga seadmed. Lüliti peab viivitamatult rakenduma 3...5-kordse nimivoolu juures. Suurema väärtuse puhul peab rakendumisaeg olema alla 0,1 sekundi. Liinikaitselülitid C-tunnusjoonega kaitselülitid on mõeldud toiteliinide kaitseks kui seal esineb normaaltöö olukorras suuri voolutõukeid. Tarvititeks on luminofoorlambid elektritööriistad. Need peavad viivitamatult rakenduma 5...10-kordse nimivoolu juures. Liinikaitselülitid D-tunnusjoonega kaitselülitid peavad taluma kuni 10-kordset nimivoolu, 20-kordne nimivool peab olema lahutatud 0,1 sekundiga. Termovabasti rakendumistunnusjoon on kõigil ühesugune, peab tagama liinide kõrge eluea. 1,13 In peab taluma üks tund. 1,45 In tuleb lahutada ühe tunniga.
- Maandatud juhe E - Kaitsejuhe P - Juhtmed potentsiaali htlustamiseksU 4.2. Pinge valik Kige tavalisemalt vikse ja keskmise vimsusega elektritarvitite toiteks kasutatakse pingessteemi 230/400V. Vimsamate tarbijate korral kasutatakse pinget 690V. Kohtades, kus on thtis elektriohutus, kasutatakse pinget 50V ja alla selle. Mningate allikate jrgi on see pinge vahelduvvoolu puhul 50V ja alalisvoolu puhul 120V. ksikute tsehhi tarbijate pinge vib olla 6 vi 10 kV. Toiteliinide pinge umbkaudseks leidmiseks peab lekantava vimsuse ja pinge suhe olema jrgmistes piirides: 0.1...1 MW/kV. Praktikas on vlja kujunenud keskmine liini pikkus 0.3 km/kV. 4.3. Avatud vrgud Avatud vrgud on vrgud, kus puuduvad suletud kontuurid. ks phitoiteallikas on hendatud he vrgu slmega. Toiteallikast tarbijani on vaid ks tee energia lekandmiseks. Koormuste mratlus vimaldab liine, jaotus- ja kaitseaparatuuri valida suhteliselt lihtsalt
kontrollimehhanismidega. Serveriruumi planeerimisel või sobivate ruumide väljavalimisel tuleks keskkonnamõjudest tingitud potentsiaalsed ohud võimalikult minimeerida. Nii tuleb potentsiaalseteks ohtudeks, mis on tingitud vee sissetungimisest lamekatuse korral või kogunemisest keldritesse samuti valmis olla nagu elektromagnetkiirguse taluvuse tasemest tingitud tõrgeteks, nt mobiilsideseadmete või kolmefaasiliste agregaatide tõttu. Planeerimisel tuleks jälgida, et hoone toiteliinide trassid, nt vee või gaasitorud, (vt M 1.24 Veetorude vältimine IT-ruumis) ei kulgeks arvutuskeskuse vahetus läheduses ega läbi selle tundlike tsoonide. Arvutuskeskuse IT-komponentidele esitatakse paljudel juhtudel kõrgeid nõudeid käideldavuse suhtes Neid nõudeid on võimalik täita, paigaldades infrastruktuuri ja tehnilised seadmed varuga (vt meedet M 1.52 Tehnilise infrastruktuuri varud). Serveriruum on ohutuse seisukohalt tähtis tsoon, seepärast tohiks sinna paigaldatud
valgustuses ja välisvalgustuses, 90% -ni valgustusvõrkudes pingega 12 42 V (toitetrafo alampingepoolel). Lampide pinge ei tohi olla üle 105% nimipingest. Valgustusvõrgu koormus põhjustab seda toitvas trafos pingekao. Viimane sõltub trafo võimsusest, koormatusest, ja koormuse võimsus- tegurist cos . 4.4 VALGUSTUSVÕRGU KAITSE- JA JAOTUSSEADMED Elektrienergia, mis elektrijaamast või alajaamast tuleb toiteliinide kaudu, jaotatakse eri tarbijate vahel jaotusseadmete abil. Neid liine, mille kaudu elektrienergia saabub peajaotusseadmesse (näit. peakilpi), nimetatakse toiteliinideks ja liine, mis peajaotusseadmest väljuvad, jao- tusliinideks. Jaotusliinid suunduvad kas üksiktarbijani või järgmistesse jaotusseadmetesse, näiteks jaotuskappidesse. Nii on see kõigi valgustusseadmete korral, mida toidetakse ala- jaamast väljuva toiteliiniga.Toiteliin suundub sisestus- või peajaotussead-
arvuga. Elektrilised nõuded. Elektrilised nõuded määravad võimsuse liigi ja toitevõrgu elektrilised parameetrid. Seoses sellega on eriti tähtsad sisendile ja väljundile esitatavad nõuded. Elektriajameid projekteeritakse väga laiale toitepingete vahemikule, alates madalatest pingetest (187...264 V) kuni kõrgemate pingeteni (342...633 V) ning võrgusagedustele 47...63 Hz. Paljudes toitevõrkudes need suurused muutuvad, näiteks pikkade toiteliinide lõpus, kui võimsad tarbijad asuvad liinide alguses. Kohalike toitevõrkudega tööstusel on aga elektrienergia 59 parameetrite muutmise ja juhtimise võimalus kasin, kuid maailma konkreetse piirkonna elektrisüsteemide parameetrid peaksid olema samad. Mõnikord on toitevõrkude pinged püsi- või siirdetalitluse puhul ebasümmeetrilised. Igasugune anormaalne talitlus põhjustab tõenäoliselt
annaabi.ee 
