Teadlaste sõnul mõjutas neandertallaste väljasuremist nii külm kui ka toidu- ja veepuudus. (http://www.postimees.ee/210207/esileht/meelelahutus/246194.php) Liustikud Kohtades, kus on alati külm, muutuvad lumekihid omaenda raskuse tõttu jääks, sest lumest surutakse õhk välja. Kui jää on muutunud piisavalt raskeks( 20 m paksuks), hakkab ta libisema allamäge. Tihti libisevad liustikud justkui õhukesel sulavee kihil. Liustiku ülemist osa nimetatakse toitealaks. See asub pilvepiiril, kus sajab pidevalt juurde uut lund. Lumi kuhjub ja muutub jääks. Liustiku allosas on aga äravooluala, kus jää sulab veeks.Liustiku voolamisel mööda kaljusid, võivad liustikku tekkida sügavad liustikulõhed. Väga pikk liustik asub Islandil ja on üle 100 km pikk, kuid enamasti on liustikud mõne km pikkused.Maailma pikim liustik on Lamberti liustik Antarktikas, mis on 64 km lai ja 515 km pikk.Kui liustik lõpeb
Lumekihi paksus võib olla üle 100 m. Kohtades, kus on alati külm, muutuvad lumekihid omaenda raskuse tõttu jääks, sest lumest surutakse õhk välja ning tekib liustik. Et selleks on vaja eelkõige küllalt sademeid ning madalat aasta keskmist temperatuuri, siis mõistagi tekivad liustikud eriti mäestikes. Kui jää on muutunud piisavalt raskeks (20 m paksuseks), hakkab ta libisema allamäge. Tihti libisevad liustikud justkui õhukesel sulavee kihil. Liustiku ülemist osa nimetatakse toitealaks. See asub pilvepiiril, kus sajab pidevalt juurde uut lund. Lumi kuhjub ja muutub jääks. Liustiku allosas on aga äravooluala, kus jää sulab veeks. Liustiku voolamisel mööda kaljusid, võivad liustikku tekkida sügavad liustikulõhed. Mäestikes kuhjuvad liustike ette ja külgedele vallid - otsa- ja küljemoreenid, mis sisaldavad erineva suurusega kivimiosakesi ja isegi rändrahne. Mooren võib tähistada pinnavormi kui ka liustiku poolt kuhjatud setet. Mandriliustik
See on surveline, rauavaene, levib kogu lõuna-Eestis, joogiveeks Tartus, Pärnus, Võrus, Valgas. Sellega soovitatakse asendada kesk-devoni põhjaveekiht,s est selles pole rauda. 11) Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks- karbonaatsetel kivimitel, karstunud, lõhe- lised, ülemises osas väga hea veeandlusega (esimesed 70 meetrit väga lõhelised). Vesi mage, nii surveline kui vabapinnaline, toitealaks Põhja-Eesti veelahkmeala ja Pandive- re kõrgustik, jookseb tühjaks merre, reostustundlik. Joogiveeks Pärnu-Mustvee piirist põhja pool. Lõuna-Eestis kaetud teiste kivimitega ja pole nii reostustundlik. 12) Ordoviitsium-kambriumi põhjaveekiht- ordoviitsiumi alumises osas liivakivid ja kambriumi ülemises osas liivakivid. Vesi kõrgsurveline (välja arvatud klindi astangu alumises osas), väga hea joogivesi, palju
väljakiildumise kohti on aga kümneid kordi enam. Põhjavesi saab olulist toidet ka karstilõhede kaudu. Karstialadel koosneb pinnas kergestilahustuvatest lubja- ja dolokividest. ((Foto: Kostivere karstiala omapärased pinnavormid on kujundanud Lasnamäe lademe lubjakivist läbi voolav Jõelähtme jõgi.)) Huvitav Põhjavee toitealad võivad asuda mitme kilomeetri kaugusel väljavooluallikatest. Tallinnas Pirita linnaosas asuvate kaitsealuste Varsaallikate peamiseks toitealaks on Tondi raba piirkond Lasnamäel. Sealne elamuehitus, teede rajamine, vihmavee kanaliseerimine jms tegevus vähendab allikate toiteala pindala ja seega väheneb ka allikate veerikkus. Kui põhjavesi on kõrgseisus, on allikaid umbes 10, madalseisu alal kahaneb nende arv 2-4-ni. --- 92 ((Foto: Tuhala Nõiakaev "hakkab keema" siis, kui Tuhala jões on vooluhulk vähemalt 5000 liitrit sekundis. Nõiakaev on unikaalne seetõttu, et veesurve tekib maaaluses veesoones ja kaev
annaabi.ee 
