Samas on antud karjatamisviisi eeliseks rohumaasaagi efektiivsem kasutamine ja karjamaataimedele sobiliku kasvukeskkonna loomise läbi kultuurtaimiku pikem eluiga. Järelkarjatamisviisi on praktiseeritud nii loomade vaba- kui ka rotatsioonilise karjatamise tingimustes. Selle karjatamisviisi idee seisneb selles, et esimesena pääsevad karjamaale kõrgema toiteainete nõudlusega/vajadusega loomad, kelledele järgnevad koheselt väiksema toitainetevajadusega loomad, kes söövad allesjäänud rohu. Järelkarjatamist on kasutatud nii lammaste, piima- kui ka lihaveiste karjatamisel. Näiteks jaotatakse kari kahte erinevasse vanusegruppi, kus noorem grupp (6-12 kuud vanad) eelneb karjamaal vanemale (18-24 kuud vanad) grupile. Karjatamise kestvus, mille vältel kaks gruppi viibivad üksteise järgi rohumaal, ei tohiks ületada nelja kuni viit päeva, vastasel korral hakkavad loomad kärpima uut ädalakasvu, nõrgestades sellega
Lina on niiskusnõudlik taim. Eriti suur veevajadus on tal õiepungade moodustumisel ja õitsemisel. Külvikord: Mullal tekib lina kasvatamisest kergesti ,,linaväsimus". Selle vältimiseks tuleks teda võtta külvikorda alles 5...6 (soovitavalt isegi 7) aasta tagant. Sobivateks eelviljadeks on teraviljad. Ei sobi aga raps/rüps (kuivlaiksus), vahe peaks olema vähemalt 1 aasta. Lina ise on heaks eelviljaks peaaegu kõikidele kultuuridele peale iseenda ja rapsi/rüpsi. Väetamine: Keskmise toitainetevajadusega mullal antakse talle 50...60 (80) kg/ha N, 25 kg/ha P ja 75 kg/ha K. Lisaks vajab ta veel B ja S. Mullaharimine: Künnipõhisel tehnoloogial tuleks sügiskünd tasandada maa vajumise eesmärgil juba sügisel. Kevadel tuleks tagada aga peenesõmeraline mullastruktuur. Külvamine: Sobiv külviaeg oleks mai I pool. Hilisema külvi korral jääb koristusperiood liiga hiliseks. Sobiv mullatemperatuur külviks oleks 8°C. Sobiv idanevate seemnete arv m²-le on 600...800 (umbes 50 kg/ha)
süsteem looduses piiritletud väljadel · Külvikord on viljavaheldussüsteem · Külvikord on pikaajalise kestusega erinevaid viljelustehnoloogiaid hõlmav kompleks · Külvikord integreeritud süsteemina sisaldab pikema perioodi peale etteplaneeritud mullaharimis-, väetamis-, umbrohutõrje ning taimehaiguste ja kahjuritetõrje tehnoloogiaid Külvikorra Tunnused kestus on 5-7 aastat · kultuuride mitmekesisus · üksteise järele paigutatakse erinevate omaduste ja erineva toitainetevajadusega kultuurid · külvikorras peavad olema liblikõielised taimed · külvikord sisaldab toitainete kogumise faasi · kogumisfaasis suurendatakse mulla huumusvaru ning kasvatatakse liblikõielisi või nende segusid (nt ristik/kõrrelised) · külvikord sisaldab toitainete kasutamise faasi · kasutusfaasis kasvatatakse teravilju, kartulit, üheaastaseid kultuure Liigid Stabiilsed Ebastabiilsed Üksikpõllu külvikord 45. Külvikorra koostamise ja sisseviimise alused -Jaotada külvikord lülideks
paigutuslikult püsivas rotatsioonis Eraldi planeeritakse: põllukülvikorrad (teraviljad, õli- ja rühvelkultuurid, kaunviljad, põldhein kuni 3 aastat jms) spetsiaalsed külvikorrad (köögivili, seemnekasvatus) rohumaade külvikorrad (pikaajalised rohumaad) Külvikorra tunnused kestus on 5-7 aastat kultuuride mitmekesisus üksteise järele paigutatakse erinevate botaaniliste omaduste ja erineva toitainetevajadusega kultuurid külvikorras peavad olema liblikõielised taimed külvikord sisaldab toitainete kogumise faasi kogumisfaasis suurendatakse mulla huumusvaru ning kasvatatakse liblikõielisi või nende segusid (nt ristik/kõrrelised) külvikord sisaldab toitainete kasutamise faasi kasutusfaasis kasvatatakse teravilju, kartulit, üheaastaseid kultuure 46. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Head eelviljad 1