· Roosakad, lillakaspunased kuni tumepunased õied. Õitseb juunist septembrini. · Poolvari kuni vari. · Parasniiske, vett läbilaskev pinnas. · Vähenõudlik, sobib kasutada madalaks hekiks. Hokkaido kukehari Sedum cauticolum Hokkaido kukehari Sedum cauticolum · Mõned sordid: `Lidakenze', 'Ruby Glow' · Roomavate vartega pinnakattetaim · Kõrgus kuni 15 cm. · Õied tumeroosad ning õitseb juulist septembrini. · Kasvukoht päikeseline. · Kuivem, toitainetevaesem aiamuld või liivmuld. Niiskuspelglik. · Kiviktaimla, lillepeenrad. Hosta Hosta Hosta Hosta · Väga palju erinevaid sorte. · Lehtdekoratiivne taim. Väga erinevaid värve ja lehti. · Kõrgus 30-90 cm. · Õied on valged või roosakad. · Meeldib poolvari kuni vari. · Toitaineterikas, parasniiske muld. · Varjulisemad püsilillepeenrad, veekogu kaldad. · Kiirekasvuline. Hubei ülane Anemone hupehensis Hubei ülane
soojustamisel. Väga väike elutegevus turbas hea kasvusubstraat, kuid toitaineid peab juurde andma. Soomuldade keemiline koostis madalsoomuldades lämmasikku kõige rohkem, rabaturbal kõige vähem lämmastikku. Kaltsiumi, fosfori suhtes turbamullad vaesed vaja juurde anna. Kasutatakse kasvusubstraadina ilutaimede puhul ja kurkide-tomatite jaoks. Lehtsamblaturba pH köige suurem. Turbasamblaturvas kõige toitainetevaesem. Madalsoomullad tekke iseärasused. Üle 30 cm turbahorisonti mis on tavaliselt T2 või T3. Põhjaks võib olla allikalubi, savi või liiv alumisi mineraalseid kihte märgitakse G-ga. Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust, lehtsammaldest. Toituvad põhjaveest ja üleujutusveest. Valdav osa metsade ja võsastunud looduslike rohumaade all. 13,8% kogu maafondist, 7,8 protsenti haritavast maast, 55 protsenti Eesti soodest. Enamasti rohumaade all, kuna muld ei kanna
mulla kultuuristamiseks. Kui mulla puhverdusvõime(vastupanuvõime välismõjutustele) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni- muld on viljatu taimkatteta ala. MULLAHORISONDID · Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nim. mullahorisontideks. Horisondi tüsedus muutub mulla arengu käigus. Horisondi värvus näitab: must huumushorisont-mulla viljakus, hall- toitainetevaesem, väheviljakas, sinakashall- viitab savi mineraalidele ja et muld on olnud liigniiske, roostetäpid- rauaühendid, hele horisont huumushorisondi all- väljauhud toitainevaesed. · Horisondi tüsedus näitab, millised protsessid ja kui kaua on saanud mullaprotsessid tekkida. Maailma eri piirkondades tekivad erisugused mullad, sest kliima on igal pool erinev. Kliima mõjutab mulla eripära(sademed, soojus). Horisondid tekivad mullas
Õhulõhede juhtivus suurenes 2 korda, kuidas ja mis suunas muutub transpiratsioon kui õhuniiskus jääb samaks. Millistel muldadel on juurte eluiga lühem ja ringe kiirem ning mis põhjusel? Juurte jaotus ja kasv mullas sõltub toitainete kättesaadavuse ruumilisest heterogeensusest. Juurte eluiga ja ringe muutub (vanad juured suberiniseeruvad, neelamine väheneb, varud ammendatakse). Juurte eluiga on seda lühem mida toitainetevaesem on muld. Kui toitaineid on vähe ja need ammendatakse kiiresti, siis pole ju taimel põhjust hoida oma resurssi juba kasutatud mullaruumalas vaid ta suunab selle mujale – sinna mullaruumalasse kus toitained veel ammendatud pole. Sellest tingituna on toitainetevaestes muldades juurte eluiga vaid mõni kuu ja ühtlasi juurte ringe (peenjuurte suremine ja taaskasvamine) kiire. Miks väheneb taimede jaoks kattesaadav lämmastiku hulk kui mulla C:N suhe > 20?
32 hõlpsasti omastatavad. Peale selle intensiivistuvad orgaanilise aine lagunemisel mulla mikrobioloogilised protsessid, muutes mulda kobedaks. (Mägi, Niiberg 1999). Samuti segatakse augu täitemulla hulka väikesed mineraalväetise- ja lubjakogused. (Jaama 1971). Mineraalväetisteks on põhiliselt lämmastik-, fosfor- ja kaaliväetis. Mida vähem kasutatakse orgaanilisi väetisi ja mida toitainetevaesem on muld, seda rohkem tuleb anda mineraalväetisi. (Mägi, Niiberg 1999). Viljapuude istutusaugu täitemullale soovitatakse segada juurde 10 kg komposti või kõdusõnnikut, 70 g kaalisoola, 150 g superfosfaati ning raskematel muldadel juurdumise soodustamiseks anda suuremaid väetiskoguseid. Leetunud muldadel soovitatakse 60 cm sügavusse istutusauku anda 400 g superfosfaati või 600 g fosfaadijahu, 400 g puutuhka või 60 g kaalisoola või 50 g kaaliumkloriidi ning 300...400 g lupja. (Jaama, A
annaabi.ee 
