jala vahel olev kuningriik". Nüüd siis negatiivne. Kogu teos tekitas minus äärmist viha ning raamatu lõppedes, ma lihtsalt enam ei suutnud autori "õpetussõnu" lugeda. Ma ei ole muidu inimene, kes väga kergesti ärrituks, kuid see raamat tegi mind tõeliselt vihaseks. Esiteks ärritas mind autori suhtumine naistesse ning tundsin, kuidas minus feminism tärkas. Eriti vihastas mind autori arvamus, et naised nii lollid ja lõtvade elukommetega on. Need kirjeldused peale katku naiste toimisest tundusid nii ebareaalsetena. Mul tekkisid kohe küsimused, et kas siis tõesti ei sündinud peale meeste surma enam ühtki poisslast? Või kas tõesti ei saa naised hakkama meeste töödega? Või kas tõesti kaob naistel elu mõte, kui mehi pole enam? Või kas tõesti saavad naistest meeste kadumisel haiged ja kiimased rotid, et nad on valmis allesjäänud mehed ribadeks tõmbama? Või kas tõesti, kui naine avaldab armastust, siis tähendab see, et ta on öelnud, seda igaühele
teoloogiline, vaid psühholoogiline. Samaselt budistidele usun, et moraal on suures osas mõistuse küsimus. See teema on minu silmis tihedalt seotud ka ilu ning selle kriteeriumitega. Eetiline ja ilus inimene on minu arvates see, kes juhindub oma elus enda parimast osast: mõistmisest ja intuitsioonist, armastusest ja kaastundest. Kokkuvõttes leian, et iga inimese maailmavaade ning arusaam universumi toimisest ning sügavamad usulised küsimused on vägagi isiklik teema ning ei peaks vajama lahtiseletamist ning ülimalt keerulisi termineid, tohutul hulgal teooriaid ja vaidlusi. See, mida inimene usub, ja kuidas maailma asjadest aru saab, peaks peegelduma tema käitumises, sõnades ning suhtumises. Tegelikult ju ei ole üldsegi oluline, kas ma pooldan Platoni või Aristotelese seisukohti, üht või teist maailmakäsitlust, seda või toda nägemust. Tähtis on olla
53.Demokraatiaprobleemid. 54.Globaalsete keskkonnaprobleemide olemus. Globaalne keskkonnaprobleem on inimtegevuse tagajärjel tekkinud laiaulatuslik negatiivne keskkonnamõju. Tavaliselt on sellised keskkonnakahjustused pöördumatud, ulatuslikud nii ajas kui ka ruumis ehk siis süvenevad ja neid on võimatu hinnata traditsiooniliste mõõdupuudega, kuna on kõik olemuslikult väga noored ja äsja tekkinud. Pidevalt paraneb küll inimeste teadmine keskkonna toimisest, kuid vanade tehnoloogiate kasutamise suurendamine või uute kasutuselevõtt tekitab ka probleeme juurde. Probleemide näiteid: kõrbestumine, metsade pindala vähenemine, elurikkuse vähenemine, puhta vee defitsiit jne. Suureneva rahvaarvu suurenevate vajaduste rahuldamiseks loodusvarade ekspluateerimise suurendamine (kalastamine, fossiilkütuste tarbimine, energia tootmine, põllumaade kurnamine) süvendab probleeme veelgi. Inimeste tekitatud probleemide
Falsifikatsionismi järgi on osa teooriaid ümberlükatavad vaatlus- ja eksperimenditulemustele tuginedes. Siin toetub üks loogikapunkt neid – et üks universaalne otsustus on väär, seda saab dedutseerida sobivaist üksikotsustuest (69). 2.Falsitseeritavus kui teooriate kriteerium (69-73). Falsifikatsionist näeb teadust kui rida hüpteese, mis esitatakse esialgseina eesmärgiga täpselt kirjeldada või anda pilt maailma või universumi teatud aspkekti toimisest. Iga hüpotees ei kõlba. Hüpotees peab rahuldama ühte tingimust: et saada osaks teadustest, peab hüpotees olema falsifitseeritav. Falsifitseeritav sõna tähendus (69). Töpsemalt: hüpotees on falsifitseeritav sel juhul, kui eksisteerib loogiliselt võimalik vaatlusotsustus või rida vaatlusotsustusi, mis pole hüpoteesiga kooskõlas, s.o. juhul kui antus otsustus tõeseks tunnistatuna falsifitseeriks hüpoteesi.