Enamus inimesi on nii naiivsed, et jäävadki seda uskuma. Küll aga unustatakse,et need on vaid tühipaljad sõnad, mis peale valimisaega jälle sama kergelt unustatakse. Nii ,,juhtub" igal korral. Kas niisugust teguviisi peetakse siis tõesti meie riigis tavaliseks? Miks keegi sellele vastu ei astu? Tegelikult otsest tagajärge ma sellel ei leia, küll aga kaudse. Rahva pidev petmine viib tihti usalduse kadumiseni ning kuidas toimib demokraatia ilma selleta?- Ilmselt ei toimikski. Just seetõttu viib ühe inimese kange võimuiha demokraatia hukuni. Seda küll õnneks vaid kaudselt. Teisalt käsitletakse demokraatiat kui inimese võimalust kujundada ise oma riiki. Meie president, Toomas Hendrik Ilves, ütles Eesti Vabariigi 93. Aastapäeva kõnes: ,, Meil siin, nagu me põhiseadus seda ütleb, on kõrgeim võimukandja ikka Eesti rahvas ise. Ja mitte vaid valimiste päeval, nagu käimasolev kampaania pidevalt rõhutab. Vaid tõesti iga päev." See on
palju. Mina soovitan kõigil spikerdada, sest isegi üks elu põhimõtetest on saada läbi nii lihtsalt kui võimalik ja spikerdamine on lihtsam variant, kui õppimine. Mina teen spikreid päris tihti, kuid kasutan ainult vajadusel. Spikri kirjutamine aitab mul teema uuesti läbi töötada. Kui kontrolltöös mõnda küsimust ei oska, ootan õiget hetke ja spikerdan. Kuna spikerdamine aitab õpilasi tohutult, ei kujuta ma ette kooli ilma spikerdamiseta. Koolisüsteem võib olla ei toimikski ilma spikerdamiseta, sest õpilased ei saaks nõutud ülesannetega hakkama. Spikerdamine on üks vajalik osa kooli elust ja seega tegin järelduse, et spikerdamine on hädavajalik väljapääs.
Enda kui juhi tulemuslikkust võin hinnata pigem kõrgelt, kui madalalt, kuna olen juba iseloomult selline, et kui midagi juhtub nt kriisiolukord, mida iial ei oska aimata ette, tulen sellega hõlpsasti toime, oskan vastavalt käituda ja olukorra kiiresti lahendada. Mulle meeldib planeerida ja töötada välja süsteeme, et kõik laabuks plaanipäraselt, tänu millele saan seada eesmärgid, et kõik toimiks, Plaanimine on üks osa juhtimisest, milleta juhtimine ei toimikski. Plaanida tulebki selleks, et püstitada eesmärke, formuleerimaks poliitikat ka kehtestamaks protseduure. Samamoodi kuulub ka organiseerimine juhtimise kindla ülesande alla, et kavandada töökohti, grupeerida ülesandeid ja delegeerida otsustamisõigust, mille tulemusena saamegi organisatsiooni struktuuri. Siin olen kasutanud allikaid R.Üksvärav ,,Juhtimine ja organisatsioon (lk ei mäleta, kuna pole raamatut enam siin.
Pooled hageja ja kostja); 3. kui isik on toime pannud ôigusrikkumise, tema suhtes tuleb kohaldada ettenähtud riiklikku sundi (kriminaalmenetlus, määravaks on tôe väljaselgitamine e. kohtuliku uurimise printsiip. Süüdistatav - prokurör kui süüdistaja, kellel lasub süü tôendamise koormis). õiguse kasutamine isik peab oma õiguse maksma panemiseks astuma mingeid samme, näiteks meeldetuletus maksmata arve pärast, politsei noomitus. õigusest kinnipidamine ideaalne ühiskond toimikski ainult selle alusel. Aga tekivad näilised vaidlused. õiguse rakendamine kaalukaim realiseerimise viis. See on riigivõimu monopol. Õigusriigis lahendab vaidlusi vaid riigi organ (rakendab vaid kohus). See tähendab õigusnormis antud sanktsiooni kehtestamist/realiseerimist. Kohtuotsuse tegemine ongi õiguse rakendamine! subsumeerimine eluliste asjaolude võrdlemine õiguslike asjaoludega. 14. Õiguse tõlgendamine