Ministrid saavad suhelda riigikoguga ja teise minstritega. Sotisaalminsiter kommunikeerib oma riigiga ja kaasab sellega kõikide oluliste liikmete osaluse antud ühisesse Euroopa projekti. Kulud sõltuvad kui palju Euroopa riike ja Aafrika on suunatud ühise eesmärgi teostamisele. Kui saab kaasatud kõik riigid siis otsustatakse ühine eelarve. Ühesuunalise kommunikatsiooni (otsuste avalik väljakuulutamine, järelevalve nende täitmise üle) asemel valitsuste rolliks luua erinevatele toimijatele kommunikatiivne keskkond ning seda kontrollida. Kes kontrollib infovoogu, on iga riigi sotsiaalminister. Iga riik valib välja endale projekti riikliku esindaja. Riikide esindajatega toimuvad ühised konverentsid ja koosolekud.
suunab rahvusvahelist poliitikat. Üleilmastumine - sotsiaalne protsess, kus geograafilised piirangud kaovad. Põhilised globaalprobleemid: üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud; majanduslikud- ja arenguväljakutsed; toorainevarude kahanemine; keskkonnaprobleemid; inimõigusküsimused; nakkushaiguste levik ja teke; jm. Väitluses poliitilise üleilmastumise üle usuvad realistid, et riigid ei taandu ja valitsuses kehtestavad teistele toimijatele reegeleid, globalistid usuvad, et riigid taanduvad. Hargmaistumine ehk transnatsionaliseerumine: inimeste tegevuses alt üles kujunevate piiriüleste kogukondade ja hargmaiste ruumide esilekerkimine.
(loetelu pole lõplik) Teaduslik lähenemine valitsemisele, mis tugineb eeldusele, et inimeste huvid ja käitumine on mõjutatud institutsioonidest. Väidab, et muutused institutsionaalses disainis toovad kaasa muutusi ka ühiskonnakorralduses. Rahvusvahelistes suhetes tähenemiste perekond, mis keskendub ennekõike maailmasüsteemi struktuuridele (mitte toimijatele). Poliitikaanalüüs selle olemus, peamised etapid ja hindamiskriteeriumid; ( Loeng nr.12) Pol.analüüs-olemus: Policy analysis Analüüsimeetod keerukate poliitiliste alternatiivide süsteemseks uurimiseks aitamaks otsustajatel määramatuse tingimustes valida avaliku sektori tegevuse eelissuunda. Poliitikaanalüüsi on otstarbekas kasutada kui probleem puudutab näiteks sotsiaalseid küsimusi, kui eksisteerib vastandlikke huvisid ja on vaja võrrelda võrreldamatuid väärtusi.
o Mida teha? o Poliitika kujundamine o hangib sisendit, parandab ja täiustab (poliitiline õppimine)- selleks kaasab igasuguseid tippametnikke- koostöö, võrgustikud Riigiametid o Kuidas teha? o Korraldavad elluviimist - bürokraatlik, hierarhiline pool o Tihti delegeerivad vahetu korraldamise piirkondlikele asutustele, hallatavatele asutustele või omavalitsustele. Ka eraõiguslikele toimijatele o Sel juhul jääb nende teha poliitikate kohaldamine, elluviimise infrastruktuuri kujundamine: tegevusplaanid, standardid, eesmärkide kujundamine, litsenseerimine, koolituste tellimine o Järelevalve teostamine- võivad seda teha, kuid üldiselt delegeerivad selle inspektsioonidele–et vältida haldusrollide konflikti tekkimise ohtu Inspektsioonid- seaduste täitmise järelevalve ja konfliktesete huvidega poolte tasakaalustamine ehk regulatsioon
selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab, ja infotõrgetes, millel on, juhul kui need kestavad pikemat aega mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid Riigitõrked on: poliitikute võimuiha, mis paneb nad silmas pidama tagasivalimist, mitte üldist huvi. Kriitilised kodanikud, kes umbusaldavad riigisektoris toimuvat. Ebaausad eelised ja kasumid teatud toimijatele. 84. Mis on heaoluriik? Iseloomusta Esping-Anderseni heaoluriigimudeleid. Heaoluriik garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Anglo-ameerika mudel – tähtis koht turgudel, riigil on regulatiivne vähese sekkumisega funktsioon Mandri-Euroopa mudel – sotsiaalne funktsioon on nii riigil, ettevõtetel (töökohtadel) kui perekonnal Lõuna-Euroopa mudel - sarnaneb MandriEuroopa mudeliga, kuid suurem
t tingimuslikult. · Inimene on ainus olend, kes saab midagi väärtustada. · Väärtustajana on inimesel endal tingimusteta väärtus. · Tunneme ära, et kõigil teistel inimestel on ka see võime. · Inimene on autonoomne annab ise endale seadusi. · Osutab mitte ainult Homo sapiens liigi esindajatele, vaid kõigile võimalikele ratsionaalsetele ja autonoomsetele toimijatele. · Teised võivad aidata täita meie eesmärke, kuid ei ole pelgalt vahendiks, vaid neid tuleb ka seejuures kohelda kui eesmärke iseendas, austusega. Inimväärikus · Olles ratsionaalne ja autonoomne (ise endale seadusi andev), on inimesel väärikus. · Moraaliseadus on mõistuse seadus, ratsionaalne olend kehastab seda. · Inimesi tuleb kohelda kui eesmärke, kui vabasid ja autonoomseid olendeid. Eetika alused, 8. loeng:VOORUSEETIKA
annaabi.ee 
