muutus, mis nõuab kohanemist ja ootamatuse faktor on vahene, siis sotsiaalse toe vajadus on oluline iga kriisi korral. Kriisisekkumise eesmärgid Kriisisekkumise eesmärgiks on võimalikult varakult (vähemalt esimese 6 nädala jooksul) pakkuda kliendile emotsionaalset tuge, aidata negatiivset kogemust neutraliseerida ja varasemat emotsionaalset stabiilsust taastada. Samuti on oluline toetada inimest teadmistega traumaatilise kriisi olemuse ja sotsiaalse toe kohta, õpetada uusi toimetulekumehhanisme. Kriisisekkumise ajaloost Kriisisekkumise kui meetodi juurutajateks võib pidada USA psühholooge Erich Lindemanni ja Gerald Caplanit. Lindemann ja tema kolleegid Massachusettsi haiglast olid esimesed, kes kasutasid süsteemset kriisisekkumist pärast 1943. aastal Coconut Grove ööklubis toimunud põlengut, kus hukkus 493 inimest. Caplan arendas 1940 - 50ndatel aastatel Lindemanni tööd edasi, jaotades kriisireaktsiooni mõtteliselt neljaks osaks: 1
stabiilsuse seisund (Fawcett, 1989:176). See on tasakaal inimese viie faktori (füüsilise, psühholoogilise, sotsiokultuurilise, arengu- ja vaimse) vahel, kui inimene tegutseb keskkonnas. Klienti nähakse kui tervikut. Heaolu ja haigus on jatkuvalt muutuvad seisundid ja mõjutatud patsiendi stressoritest ja reaktsioonidest nendele. Õe roll on taastada või säilitada indiviidi tervisesisundi stabiilsust või toimetulekumehhanisme. See õenduse mudel kirjeldab iga erineva stressori mõju indiviidile ja indiviidi reaktsiooni sellele. Stressor võib olla interpersonaalne (tekkida inimeses) või intrapersonaalne (tekkida väljaspool inimest). Keskkond võib millal iganes klienti mõjutada. See võib olla seesmine või välimine. Indiviid on pidevalt keskkonnaga vastastikuse mõjutamise suhtes ja igaüks on jatkuvalt teisest mõjutatud. Neumanni süsteemide mudel on kasutusel õenduse hariduses ja
kohalolevana (täiskasvanud, noorukid, kelle armastatu jääb kadunuks sõjas, terrorirünnakus, röövis, missioonil) 2. Partner on füüsiliselt kohal kuid tajutakse psühholoogiliselt puuduvana (partneri füüsiline haigus, vaimne häire, uimastitarvitamine). Nende situatsioonide puhul: *ei defineerita suhet ümber *ei tehta normatiivseid ja toetavaid lahkumineku/leina etappe *lein/lahkuminek külmutatakse ja pole võimalik kasutusele vtta toimetulekumehhanisme ja otsuse vastuvõtmisprotsesse, et aktiivselt ennast avada, et otsida toetust. Need inimesed vajavad tegelikult abi(neil on lahendamata protsess), nad peavad etapid läbima et enda kunagi jälle rahulolevana tunda. Leinaõigustest ilmajätmine: *inimesed, kelle suhted lahkunuga ei ole sotsiaalselt aktsepteeritud, neil on raskusi leinaga toimetulekuga ja neile ei pakuta toetust. Situatsioonis kui: *kui kaotus ei ole sotsiaalselt väärtustatud (nt lemmiklooma
Austraalia, Holland, Belgia, Privaatsust võib rikkuda Suurbritannia, Taani, Rootsi, Rühmakuuluvus on inimesega Soome kaasnev omadus Peruu, Pakistan, Indoneesia, Taivan, Guatemaala jne. Ebamäärasuse vältimine sisaldab endas toimetulekumehhanisme ebakindlates oludes. Toimetulekumehhanismid tulenevad suurel määral kultuurist. Ebamäärasus on ohtlik, selle vastu Ebamäärasus on normaalne võideldakse Tugev vältimine Laisad, rahulikud Alkoholi jt. mõnuainete tarvitamine Kohvijoomine Kindlad hea-halva piirid Stressi vähe Ärevusetunne Emotsioone (ka agressiivsust ) välja