pinge); (4) ealised iseärasused (puberteet ja postpuberteet; käimakteerium). (II) käitumisiseärasused (1) teadvuse ahenemine, (2) käitumise ootamatus ja tormilisus, spontaansus; (3) liigituslik erakordsus ja võimekus; (4) autonoomsed signaalid (jume, silmade suurenemine, värisemine, karjumine, hääle moondumine, sägav hindamine); (5) mäluhäired, amneesiavõimalus; (6) järelreaktsioonid (kurnatus, jõuetus, apaatia, uni, kergendus); (7) suhtumine toimepandusse kahetsus, ülestunnistus, heastumispüüd, üleelamised; varjamine mittesihipärane.
ealised iseärasused (puberteet ja postpuberteet; klimakteerium). II Käitumise iseärasused 1. teadvuse ahenemine, 2. käitumise ootamatus ja tormilisus, spontaansus; 3. liigitusliku erakordsus ja võimekus; 4. autonoomsed signaalid (jume, silmade suurenemine, värisemine, karjumine, hääle moondumine, sügav hingamine); 5. mäluhäired, amneesiavõimalus; 6. järelreaktsioonid (kurnatus, jõuetus, apaatia, uni, kergendus); 7. suhtumine toimepandusse kahetsus, ülestunnistus, heastamispüüd, üleelamised; varjamine, mittesihipärane. Krk §103 ,,Tapmine hingelise erutuse seisundis" (vägivald, raske solvang, õudus, hirm) §109- ,,kehavigastuste tekitamine hingelise erutuse seisundis" §37- ,,vastutust kergendavad asjaolud": ,,teo toimepanemine tugeva hingelise erutuse mõjul, mille kannatanu on esile kutsunud oma mitteõiguspärase teoga." ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA Isiksus:
2) Käitumisiseärasused a. Teadvude ahenemine b. Käitumise ootamatus ja tormilisus, spontaansus c. Liigutuslik erakordsus ja võimekus d. Autonoomsed signaalid (jume, silmade suurenemine, värisemine, karjumine, jääle moondumine, sügav hingamine) e. Mäluhäired, amneesiavõimalus f. Järelreaktsioonid (kurnatus, jõuetus, apaatia, uni, kergendus) g. Suhtumine toimepandusse kahetsus, ülestunnistus, heastamispüüd, üleelamised; varjamine mittesihipärane ja mitteosav ja mitteefektiivne. SEADUSES Vana kriminaalkoodeks: § 103, 109, 37. Karistusseadustik § 57, lg 6. § 57. Karistust kergendavad asjaolud (1) Karistust kergendavad asjaolud on: 1) süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist; 2) kahju vabatahtlik hüvitamine;
kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes (3-1-1-57-14). Kriminaalmenetluse ajendina käsitatakse ükskõik millist informatsiooni võimaliku kuriteo kohta, sõltumata selle lähteallikast. Seejuures võib teave kuriteo kohta uurimisasutusele või prokuratuurile laekuda ka vahetult kuriteo toimepannud isikult endalt (näiteks süü ülestunnistamisele ilmumise korral). Asjaolu, milline oli isiku subjektiivse suhtumise liik toimepandusse, on kriminaalmenetluse ajendi aspektist tähtsusetu. Kriminaalmenetluse ajend esineb ka olukorras, kui teave KarS §-des 414-415 ja 418-4181 sätestatud lõhkeaine, lõhkeseadeldise ja tulirelva ebaseaduslikku käitlemist puudutavast kuriteost laekub pädevatele ametiisikutele nimetatud kuriteo toimepanijalt endalt. Tuvastatakse sellise teabe põhjal isiku tegevuses
annaabi.ee 
