Valkude posttranslatoorne modifitseerimine Keemiline modifitseerimine: AtsetüleerimineNatsetüültransferaas Nterminaalne metülatsioon Nterminaalne müristoüleerimine Lipiidide lisamine Cterminaalne amidatsioon Glükosüleerimine Fosforüleerimine Proteolüütiline aktivatsioon: kümotrüpsinogeeni proteolüütiline modifitseerimine tekitab aktiivse trüpsiini Zümogeenid-seedeproteaasid, mida transporditakse toimekohta mitteaktiivse eellasena Preprovalgud- valgud, mis sisaldavad signaaljärjestust ja mida aktiveeritakse proteolüütiliselt osttranslatoorne modifitseerimine Protein self-splicing: Mehhanism, kus aktiivne valk saadakse pärast valgu autokatalüütilist modifitseerimist- lõigatakse välja osa järjestusest (intein) ja ligeeritakse ülejäänud valk kokku
saabumise aeg, toime kestus, ravimi kontsentratsioon vereplasmas. Farmakokineetikast sõltub ravimi annustamine: 1 tablett 3 korda päevas ei sobi kõikidele ravimitele ja kõikidele patsientidele. Farmakokineetika uurib protsesse, mis on seotud - ravimite imendumisega, - jaotumisega, - biotransformatsiooniga, - eritumisega. Ravimite imendumine Ravim peab toime avaldamiseks jõudma toimekohta, mis on tavaliselt raskesti kättesaadav. Ta läbib bioloogilisi barjääre ehk imendub. See on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim pole manustatud vahetult vereringesse. Toime avaldumine Ravim peab toime avaldamiseks olema toimekohal (retseptoril) piisavas kontsentratsioonis. Kontsentratsioon retseptoril ja veres sõltub - doosist, - imendumise kiirusest ja ulatusest, - jaotumisest organismis, - seondumisest kudedega,
56. Mis on annus? Annuse liigid? Annus on manustamiseks ettenähtud kogus. Ühekordne maximaalne annus ja ööpäevane maximaalne annus 57. Mis on terapeutiline laius? Seos ravimi ohutusega? on vahe keskmise terapeutilise ja minimaalse toksilise annuse vahel. Näitab, kui kerge on üledoseerida. 58. Mis on biosaadavus? on farmakokineetika mõiste, mis näitab, kui suur osa manustatud ravimist või keemilisest ühendist jõuab muutumatul kujul toimekohta. Väljendatakse protsentuaalselt 59. Mis on ravimi kumulatsioon? Miks aine kumuleerub organismis? Seos ravimi toimega? Ravimi kuhjumine organismis. Ravimi tulemise intervall on tihedam kui äraminek ja ravim ei jõua ära erituda. Seotud elundi patoloogiaga. Ravimi kumuleerumisel võib tekkida krooniline ravimimürgitus ja ravimitoime nõrgeneb, tekivad ebaloomulikud kõrvaltoimed. 60. Mis on tolerantsus?
Põhiliseks uurimisobjektiks on veri. Veres toimeaine määramisel ei saa määrata kogu organismis olevat raviainehulka, kuna osa ainest võib olla muudes kudedes. Tulemusi ei võeta kui absoluutseid näitajaid. Metabolism on alati pöördumatu. Keeruliseks teeb asja see, et metaboliitide teke on mitme etapiline. Osa raviainest ei metaboliseeru, ei jõua kudedesse, ei seostu plasmaproteiinidega, vaid eritub kohe uriiniga. Et raviaine üldse toimekohta jõuaks, selleks puutub ta organismis igal juhul kokku rakuseinte või rakumembraanidega. Rakuseinad on lipiidstruktuurid, milles on poorid diameetriga 1 nm ja alla selle. Rakukestad ühelt poolt liidavad organismi tervikuks aga teiselt poolt jagavad erinevateks kambriteks. Rakumembraan määrab ära, kas aine on organismis võimeline imenduma või ei, kuidas ja kui kiiresti aine imendub, kuidas jaotub, kas ja kuidas raviaine jõuab retseptorini
annaabi.ee 
