Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"toiduviljana" - 5 õppematerjali

Nisu
20
pptx

Nisu

t) ha) ha) 1939 31,3 13,2 41,3 43,7 10 43,9 1970 19,2 17,6 33,7 2,7 17,6 4,8 1980 43,1 22,5 97,2 12,8 22,2 28,4 1989 13,8 27,5 38,2 2,5 26,8 6,1 2007 36,9 41,0 151,4 62,6 31,0 194,4 2011 47,8 30,2 143,7 81,1 27,5 209,6 KASUTUSVIISID  Nisu kasutatakse toiduviljana.  Viina ja õlle valmistamisel.  Jõusöödasegudes. Kasutatud kirjandus  http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasva tus/teraviljakasvatus/taliteraviljad#. VffbjRGqqko  http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasva tus/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suv inisu#. VffbkRGqqko  http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2 Aitäh kuulamast!

Põllumajandus → Põllumajandus
5 allalaadimist
Tsellulooskiud-lina ja kanep
5
doc

Tsellulooskiud, lina ja kanep

kiude eraldada. 4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama. 5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada. 6. Siis ropsiti linad luudest puhtaks. 7. Nüüd eraldati linakammiga lühemad kiud ehk takud. 8. Seejärel võis lina ketrama hakata. Kanep on vana kultuurtaim, kes pärineb ilmselt Aasiast. Hiinas on kanep alates kiviajast olnud ainuke kodumaine kiutaim; kanepiseemneid tarvitati toiduviljana kuni kuuenda sajandini samamoodi kui hirssi, riisi ja sojaube. Kasutamisest Hiina meditsiinis on teateid teisest sajandist. Üks tolleaegne arst andis oma patsientidele enne operatsiooni seemneümbrise leotisest ja veinist valmistatud jooki. Samas oskas ta eristada mürgiseid seemneümbriseid süütutest seemnetest ja oli teadlik kanepisuitsu hallutsinogeensest mõjust. Kiukanepit kasvatatakse kiu saamise eesmärgil, see sisaldab tugevat, niiskusele vastupidavat kiudu

Keemia → Keemia
39 allalaadimist
Referaat Kanep
10
odt

Referaat Kanep

Arutu ressurside raiskamine. Taani Kanepi tarbimist ei tolereerita. Kopenhaagenis on piirkond Christiania, kus on lubatud kõik narkootikumid. Venemaa Alates 2003 aastast on väikestes kogustes (20 grammi) omamine lubatud. Kanepi ajalugu Kanep on vana kultuurtaim, kes pärineb ilmselt Aasiast. Hiinas on kanep alates kiviajast olnud ainuke kodumaine kiutaim; kanepiseemneid tarvitati toiduviljana kuni kuuenda sajandini samamoodi kui hirssi, riisi ja sojaube. Kasutamisest Hiina meditsiinis on teateid teisest sajandist. Üks tolleaegne arst andis oma patsientidele enne operatsiooni seemneümbrise leotisest ja veinist valmistatud jooki. Samas oskas ta eristada mürgiseid seemneümbriseid süütutest seemnetest ja oli teadlik kanepisuitsu hallutsinogeensest mõjust. Arheoloogilised leiud viitavad sküütide rituaalsele kanepisuitsetamisele juba esimesel aastatuhandel enne Kristust

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
62 allalaadimist
Tera- ja kaunviljad
11
doc

Tera- ja kaunviljad

pehme nisu ja kõva nisu; Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte kuna kõva nisu vajab kasvuks kuivemat ja mandrilisemat kliimat. Nisul esinevad nii tali- ja suvivormid. Suvinisu kasvupind oli 2010. a. meil ~80 000 ha, talinisu ~41 000 ha. Talinisu annab reeglina suuremat saaki kuid suvinisu kasvatamisel jäävad ära talvitumisega seotud riskid. Eesti nisu sisaldab keskmiselt 9...15% proteiini, kleepvalku on terades 25...40%; toorkiudu 2...3%, rasva ~2% ja tärklist ~65%. Nisu kasutatakse toiduviljana (leib, sai, kondiitritooted, pastad, manna jm) ning viina ja õlle valmistamisel; oma suure proteiini- ja väikese toorkiusisalduse tõttu sobib ta hästi ka jõusöödasegudesse. Kasvunõuded Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui talirukis. Hästi karastunud talinisutaimed taluvad külma -20...-25°C. Idanemisest tera valmimiseni vajab talinisu aktiivsete temperatuuride (üle +10o C) summat 1400...1500°C. Talinisu juurestik on rukki

Põllumajandus → Põllumajanduse alused
10 allalaadimist
Eesti traditsiooniline rahvakultuur
10
docx

Eesti traditsiooniline rahvakultuur

kalendritähtpäevi. Sageli tuli süüa ka väljaspool kodu, teomehel ja teovaimul oli mõisatööl kaasas oma söögikott, mõisavoorilistel teemoon, karjastel lõunamoon, ka heinamaale minnes oli soe söök kaasas. Moona võeti tavaliselt kaasa kasetohusugadest punutud märsiga, sinna pandi leib, ovaalsetes kaanega toidukarpides soolasilgud, lähkris kali, taar või piim. 4.1.Vanad söögitraditsioonid Teraviljatoidud Toiduviljana kasvatati peamiselt otra ja rukist, teisi teravilju tunti vähem. Kaer läks hobuste söödaks. Odratoitude söömine ulatub Eestis kaugele maaviljeluse algusaegadesse. Oder püsis eestlaste toidulaual olulisel kohal 19.sajandini alguses uhmris kestadest puhtaks tambitud odrateradest keedetud (tera)rooga, mida võib pidada meie vanimaks teadaolevaks teraviljatoiduks. Odratangudest ja ­jahust keedetud puder ning leem old kogu maal armastatuimaid sööke

Kultuur-Kunst → Eesti rahvakultuur
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun