Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid eesmised ja keskmised sõelluurakud avanevad ülemisse ninakäiku. Alumisse ninakäiku avaneb nina-pisarakanal. Tagasõõrmete e. koaanide kaudu on ninaõõs ühenduses ninaneeluga. Viimase limaskestas leiduvad lümfoidse koe kogumid - paaritu neelumandel ja paarilised tõrvemandlid - mikroobide tõrjeks. Neelus toimub õhu- ja toiduteede ristumine, mida reguleeritakse suulaepurje (suleb ülemised hingamisteed) ja kõripealise (suleb sissepääsu kõrisse) abil. VÄLISNINA nasus externus Koosneb ninaluudest, ülalõualuu otsmikuluumistest jätketest, ninakõhredest ja pehmetest kudedest (nahk, lihased). Eristatakse ninajuurt (kinnitub otsmiku piirkonda), ninaselga, ninatippu (-otsa) ja külgmisi osi (ninatiivad). Nina kuju ja suurus varieeruvad individuaalselt. KÕRI larynx
-süsivesikute lõhustamine -mikroorganismide hävitamine Neel (pharynx) Neel on ca 12 cm pikk, naaberelunditega koheva adventitsiaalkesta abil seotud õõneselund lülisamba kaelaosa ees, algab otse koljupõhimiku alt ja ulatub VI kaelalülini. Neelu osad: a)Ninaosa – ninaõõne taga, õhutee, ühendusavad: eesseinas koaanid e. tagasõõrmed ja külgseinas kuulmetõrved (keskkõrva ventileerimiseks). b)Suuosa – suuõõne taga, ühendus suuõõnega kurgukitsuse kaudu, õhu – ja toiduteede ristmik. c)Kõriosa – kõri taga, ühendus kõriõõnega kõrijuurdekäigu kaudu, toidutee. Neelu seina ehitus: Neelu limaskest: tavalised kihid, ninaosas ripsepiteel (nagu ikka hingamisteedes), mujal lameepiteel. Neelu laes ja kuulmetõrvede avade ümber on lümfifolliikulite kogumikud – mandlid (vt. neelurõngas!). Neelu lihaskest: (vöötlihaskoest!) A.Pikilihased, 3 paari: a) suulae-neelu lihas; b) tõrve-neelu lihas; c) tikkeljätke-neelu lihas. B.Ringlihased e
suulaepuri. Pehmesuulae aluseks on aponeuroos, millele kinnituvad pehmesuulae lihased. Pehmesuulae keskelt ripub alla suulaenibu (kurgunibu) e. uvula. See on limaskestaga kaetud lihase kurd, mis külgedel läheb üle neelu seinteks. Uvula ülemisest osast algavad 4 limaskesta volti, kummalgi pool kaks, nende vahele jäävad lümfoidsese koe kogumikud tonsillid e. kurgumandlid (suulaemandlid) (tonsillae). Pehmesuulae abil reguleeritakse hingamis- ja toiduteede vahekorda neelamisel, haigutamisel, oksendamisel. Suulaelihase halvatus põhjustab nasaalse kõne, imemine on takistatud ja vedelik satub neelamisel ninaõõnde. Lõtvunud suulaepuri selili magamisel põhjustab norskamist. Suupõhi (fundus oris) tema aluseks on suupõhja lihased. Suupõhjas asub ka vaba lihaseline elund keel e.lingua. Suupõhi on vaba ainult eesmises ja külgmises osas, tagapool on ta liitunud keelejuurega. Suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekida ( frenulum linguae)
läheb üle neelu seinteks. ❏ Uvula ülaosast algavad 4 limaskestavolti (2 ja 2), mille vahele jäävad lümfoidse koe kogumikud tonsillid e kurgumandlid(suulaemandlid) TONSILLAE PALATINA ❏ suulaelihaste halvatus -> nasaalse kõne, imemine on takistatud, vedelik satub neelamisel ninaõõnde ❏ suulaepurje lõtvumine -> norskamine Funktsioon:HINGAMIS- JA TOIDUTEEDE VAHEKORRA REGULEERIMINE NEELAMISEL, HAIGUTAMISEL, OKSENDAMISEL Mälumisprotsessis osalevad lihased: 1. Mälumislihased: algavad ajukoljuluudelt, kinnituvad alalõualuul: 1. mälurlihas MUSCULUS MASSETER algab sarnakaarelt, tõstab alaõuga, aitab hammustada 2. oimulihas MUSCULUS TEMPORALIS mälumistöö 3. ja 4. keskmine ning külgmine tiiblihas (mälumine). Jt lihased.. 2. Põselihased: aitavad toitu mälumise ajal hammaste vahel hoida, suud avada, sulgeda: 1
annaabi.ee 
