2)kommensalism 3)parasitism 4)kamnivooria 5)herbivooria 6)omnivooria Organismile mõjub korraga palju tegureid a) kõige rohkem piirab tegur mis rahuldab vajadust kõige rohkem b) limiteeriv tegur-rahuldav ellujäämisvõimalust kõige vähem c) igale liigile on omne Amplituud d) organismi taluvuspiirkond olenevalt teguri intensiivsusest Ökoloogiline amplituud. a) LAI AMPLITUUD( erütroopne liik) *eurühaliin-lai soolsustaluvus *erüfaag-lai toiduspekter *erüretm-lai temp taluvus jne b)KITSAS AMPLITUUD(stenotroopne liik) *senohaliin-kitsas soolsustaluvus *stenofaag-kitsas toiduspekter *stenoterm-kitsas temp taluvus jne Garrfiline väljendus Tolerantsuskõver taluvuskõver. Keskkonna tingimuste suhtes arenevad organismi evulutsioonis välja kohastumused Lindude noka ehitus vastab tema toitumistüübile Ellujäämisseadusi Liebigi Miinimumseadus
Paljud meritähed, peamiselt meritähtlaste sugukonna liigid, kel on pikad ja nõtked kiired, võivad mao välja sopistada, maoga oma ohvri ümbritseda ja seda seedida alla neelamata. Niisuguste meritähtede maos toidujäänuseid ei leita. Teised, lühikeste või vähepainduvate kiirtega meritähed ei ole võimelised saaki kestvalt kinni hoidma. Nad neelavad mõnikord tervelt alla üsna suuri loomi ja heidavad seedimata toidu jäänused suu kaudu välja. Paljude suurte röövmeritähtede toiduspekter on väga lai. Kuigi nad eelistavad harilikult toituda ühtedest või teistest kindlatest loomaliikidest, söövad nad sageli ka paljusid muid loomi või nende laipu. Mõned meritähed on aga toidu suhtes väga valivad. Ühed neist söövad ainult käsni, teised toituvad korallpolüüpidest, liigi Coscinasterias calamaria toidu moodustavad aga peamiselt käsijalgsed, kelle kodasid see meritäht samal viisil kui teised meritähed avavad karpe. Erlisi erituselundeid meritähtedel ei ole
Niiviisi jõuavad siia marjaterad veekogu põhjale tugevasti hajutatult ning marjasööjatel on neid raskem kätte saada. Kahjuks on suurimad marjaröövlid siiad ise. Jälgides liigikaaslaste paaritumist, ahmivad nad ahnelt põhjalaskuvaid marjateri. Mari areneb külmas vees kuni kevadeni ja vastsed kooruvad peale jää lagunemist aprillis. Pisikesed siiad toituvad alguses planktonist ja hiljem põhjaloomastikust. Täiskasvanute toiduspekter on lai: siia kuuluvad väikesed limused, hüdraloomad, kirpvähilised ja väikesed kalad (mudilake). Siig on kaval kala, kes oskab hästi püüniseid vältida. Ta on osav põgenema mõrdadest ja nootadest, võrkudest hiilib aga lihtsalt mööda. Siia liha peetakse delikatessiks, seda eriti soolatult. Siiavarude suurendamiseks inkubeeritakse marja kunstlikult ning koorunud maimud lastakse merelahtedesse. Looduses ohustab teda talvine veekogude hapnikupuudus. Looduskaitse alla ei kuulu.
Toitumise suhtes on kalad paindlikud, hingamiseks suureneb. võivad üle minna ühelt saagi tüübilt teisele. Osadel on ujupõis muundunud kopsudeks, Eürüfaagid kõigesööjad neelavad palju käivad veepinnal aeg-ajalt õhku hingamas erinevaid toiduobjekte. Stenofaagid toiduspekter märksa kitsam. · Naha kaudu hingavatel kaladel: Monofaagid äärmiselt kitsas gaasivahetus põhineb vees oleva hapniku toiduspekter. difusioonil läbi naha kapillaarvõrgu pinna. Hapnik kantakse edasi vereplasma abil. · Detriiditoidulised (vees hõljuvad Hemoglobiin puudub.
7 on väga mürgine, hukkuvad kättesaadud saakloomad silmapilkselt. Surmatud saakloom imetakse tühjaks. Kuna suurte röövkärbeste imikärss on erakordselt tugev, võivad nad kättevõtmise korral enesekaitseks ka inimese naha läbi hammustada. Tekkiv valu ei jää millegi poolest alla mesilase või herilase nõelamisel tajutavale. Eestis on üheks tavalisemaks röövkärbseks ruuge-küttkärbes (Laphria flava). Röövkärblaste vastsete toiduspekter on üsna lai. Sageli on ka nemad rööveluviisiga, kuid tuntakse ka üsna palju liike, kelle vastsed toituvad taimedest ja kõdunevast orgaanikast. Leidub ka selliseid liike, mille noored vastsed on taimtoidulised, vanemad aga röövloomad. Röövkärbeste vastseid esineb mullas, kõdupuidus jne. (Zooloogia ja botaanika instituut, 2010) Kiletiivalised Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse.
annaabi.ee 
