kuni 30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada mitme ruutmeetri suuruseid kuduvälju. Kullesed kooruvad 5–16 päeva pärast kudemist. Kullesed võivad kasvada kuni 45 mm pikkuseks. Moone toimub 65.–75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani on 70–150 päeva. Esimese talveune ajaks kasvab 26–33 mm pikkuseks. toitumine- Peamise toiduse moodustavad mardikad, kahetiivalised, nälkjad ja sihktiivalised. hingamine-kopsud on nõrgalt arenenud ja sellepärast on neil tähtsal kohal nahahingamine. Saab naha kaudu 33% hapnikust. (Rohukonna kopsud on vähem arenenud kui kärnkonnadel, aga rohkem kui sabakonnalistel.) liikumine- Liikumiseks on konnadel kaks paari pikkade varvastega jäsemeid, kusjuures tagajäsemed on enamasti pikemad. Maal toimub liikumine enamasti hüpates. Vees
tulekivilaastud. Jätkuvalt olid olulised kirved. Tootlike jõudude areng soodustas paikse asustuse tekkimist, viimasest annavad tunnistust paksemad kultuurkihid elukohtades. Tekkis ka uus ühiskonnavorm sugukond. Kütiti suuri metsloomi, kujunesid elamuehitised, tööriistade täiustumine võimaldas välja kujuneda tööjaotusel. Hilispaleoliitikumi lõpus ilm soojenes kiiresti. Metsapiir liikus põhja poole. Selleks ajaks oli juba hävitatud mitmeid loomaliike, suurenes veest saadava toiduse tähtsus. Hilispaleoliitikumi iseloomustab üldiselt kiirenenud areng. Inimasustus jõudis Austraaliasse, Ameerikasse ja Põhja-Euroopasse. Elati nii koobastes kui avaasulates, kuhu sageli ka maeti. Asustus oli suhteliselt paikne, seda tõendavad paksud kultuurkihid, milliseid varasematest aegadest teada ei ole. Hilispaleoliitilised kultuurid on Aurignaci, Solutre ja Madeleine kultuurid. Kahte esimest vaadeldakse mõnikord ka koos. Aurignac-Solutré kultuur
Ta veedab kuival kogu suve ja võib veekogudest kaugele liikuda, aga elab siiski üksnes niiskes kohas. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Päeva veedavad rohukonnad kusagil varjus. Suve veedab rohukonn maismaal. Oktoobrist aprillini kestva talveune veedavad suurtesse rühmadesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult siseveekogude põhjas. Rohukonna peamise toiduse moodustavad mardikad, kahetiivalised, nälkjad ja sihktiivalised. Kuigi kahepaiksete eluiga on keskmiselt lühike, on rohukonna maksimaalseks elueaksmõõdetud 18 aastat, mis on küll poole vähem kui 62 harilikul kärnkonnal, aga siiski konnade arvestuses umbes keskmine, olles poole rohkem kui näiteks kärgkonnal ja veekonnal. Looduses on see siiski tunduvalt lühem. Tõenäoliselt ei ela enamik rohukonni looduses üle 46 aasta 3
kõikidele tsivilisatsioonidele läbi aegade. Tabavad on 20.sajandi keskpaiku kirja pandud Kaarma vanataadi Andrei Metsa sõnad:" Metsa varal see inimese elu keik on. Kui poleks metsa olavad, siis äi saaks elada ka sii. Kas läheb sool ökski pää muidu mööda, kui pole metsa puud tarbelised. Tõused oomiku öles, tuba külm, oort on puud tarbelised et tuld pliida alla teha. Paned katla tulele, ikka jälle puud, kes katlas toiduse ääks teevad. Maja, kus elatakse, keik ikka puu, siis töö ja talitsus riistad, keik olid puust. Keik ´, mis eese ömber nääd ja misse varal elad, on puust.. Terve inimese elamine on metsaga öhes. Kui sool pole metsa, no mine ela" (Toomessalu 1969, 11-12). Metsamees, kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike, kasvukoha mullatingimusi ja veereziimi, oskab metsa õieti hooldada, hinnata ja kasutada Metsanduse ajaloost
nooleotsad, kõõvitsad, uuritsad. Hilispaleoliitiline majandus Jääaja lõpuks oli kujunenud spetsialiseerunud jahimajandus, st kütiti ühte loomaliiki. Asustus oli liikuv, inimesed järgnesid kütitavale loomale. Ida-Euroopas kütiti jätkuvalt mammuteid, Lääne-Euroopas kitsi, põtru jt. Hilispaleoliitikumi lõpus läks ilm kiiresti soojemaks, metsapiir liikus põhja poole. Inimeste poolt peetav ajujaht hävitas mitu loomaliiki, suurenes veest saadava toiduse osatähtsus. Kasutusele olid võetud ka vibu ja nooled. Elamud olid väga erinevad, mõnevõrra kasutati ka koopaid. Harilikult siiski asulakohad, kus hooned olid ehitatud maa peale, kuid oli ka maasse süvendatud maju. Hooneid 28 toestas puitkarkass. Oli ka loomaluudest hooneid. Majad võisid olla mitmesuguse kujuga (ümmargused, piklikud). Piklikud majad võisid mõnikord olla väga suured.