kaotanud ühtki sõdurit, aga süttinud laevadel skorbuuti tõttu ta kaotas 800 inimest 1000-st. Vitamiinide puudujääk osutus vaenlase relvast tugevamaks. Peamised häired toitumises, täheldatud erinevates vanuselistes rühmades on tavaliselt ühed ja samad. Nende põhjused on esmakordselt, toidus süsivesikute ja loomsete rasvade üleküllus ning köögiviljade ja marjade defitsiit, aga ka toidureziimist kõrvalekaldumine. Iga nendest vigadest, isegi eraldi võetuna, võib mõjuda inimese tervisele. Uurimused USA-s näitasid, et veresoonkonna haiguste arvu suurenemine kattub suhkru tarvitamise kasvuga. Praegu pole kellegil enam kahtlust, et valge suhkru tarvitamisega. Õigel toitumise planeerimisel on vaja pürgida selle koguse vähendamiseks selle tehislike asendite arvel: mee, mooside ja marjade arvel. Köögiviljade, puuviljade ja marjade defitsiit on palju tõsisem
Suurem osa esmauriinis olevast veest imendub tagasi juba neerutorukeste algusosas, ene Henle lingu ülenevat säärt, seda nim. obligatoorseks vee tagasiimendumiseks. Ülejäänud vesi imendub tagasi kogumistorukestes, see on fakultatiivne vee resorptsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini hulk oleneb organismi vee- ja toidureziimist. Pärast vajalikust kogusest suurema hulga vee või vedelike tarvitamist viiakse üleliigne vesi organismist välja. Uriini hulk suureneb, samal ajal väheneb selles soolade sisaldus, nii hoitakse ära organismile vajalike soolade kaotus. Liigse soolasisalduse korral toidus väheneb uriini hulk, tekib janu ning soolade ja vee normaalne vahekord seatakse jalule täiendava vee viimisega organismi, mis hiljem koos liigsete sooladega organismist eritatakse
eemaldatakse uriiniga süsihappest saadavaid H-ioone, mis neerutorukeste epiteelis tekkiva süsihappe dissotseerumisel vabanevad. Süsihapppe teket kiirendab neerutorukeste seintes paiknev ensüüm karboanhüdraas. Mida kõrgem on vaba CO 2 sisaldus veres, seda kiiremini eemaldatakse H+ ja resobeeritakse HCO3-. Leeliseliste ainete liia korral veres viiakse uriiniga välja rohkem HPO42- ja HCO3-. Neerude talitluse regulatsioon: Uriini hulk oleneb organismi vee ja toidureziimist. Pärast vajalikust kogusest suurema hulga vee või vedelike tarvitamist viiakse üleliigne vesi organismist välja. Liigse soolasisalduse korral toidus väheneb uriini hulk. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel: antidiureetiline hormoon e adiuretiin (ADH) (oleneb osmosensorite aktiiivsusest; veepuudusel produtseeritakse rohkem; suurendab vee tagasiimendumist kogumistorukestes),
äraandmiseks naha erinevates piirkondades. Keha keskmine temperatuur. Inimese kehatemperatuuri mõõdetakse tavaliselt kaenlaaluses lohus. Normaalselt 36-37 Temp naha pinnal varieerub sõltuvalt mõõtmispaiga anatoomilisest asukohast, verevarustusest, riietusest ja väliskeskkonna õhutempist, -niiskusest ja liikumisest. Ööpäeva kestel C piires kõigub kehatemp. 1 Min. on kehatemp. kella 2 ja 4 vahel öösel ja max. kella 4 ja 7 vahel õhtul. In. kehatemp. ööp. Muutused sõltuvad: elu-, toidureziimist, kehalisest aktiivsusest ja valgusest. Inimese keha poikilotermne kest tähendab seda, et nahatemp. muutub tunduvalt, kui talle mõjuvad mitmesugused meteoroloogilised faktorid. Keskkonna temp.languse korral langeb ka kehatemp. ja vastupidi. Tuul, suurendab soojuse äraandmist naha pinnalt, langetab kehatemp-i. Niiske õhk soodustab madala õhutemp. korral ja soojusjuhtivuse paranemise tagajärjel soojuse äraandmist organismist ja seega ka nahatepm-i langust. Kõrge õhutemp-I korral takistab
piirkondades. Keha keskmine temperatuur. Inimese kehatemperatuuri mõõdetakse tavaliselt kaenlaaluses lohus. Normaalselt on see 36-37°C. Temperatuur naha pinnal varieerub sõltuvalt mõõtmispaiga anatoomilisest asukohast, verevarustusest, riietusest ja väliskeskkonna õhutemperatuurist, -niiskusest ja liikumisest. Ööpäeva kestel kõigub kehatemp. 1°C piires. Min. on kehatep. kella 2 ja 4 vahel öösel ja max. kella 4 ja 7 vahel õhtul. In. kehatemp. ööp. Muutused sõltuvad: elu-, toidureziimist, kehalisest aktiivsusest ja valgusest. Inimese keha poikilotermne kest tähendab seda, et nahatemp. muutub tunduvalt, kui talle mõjuvad mitmesugused meteoroloogilised faktorid. Keskkonna temp.languse korral langeb ka kehatemp. ja vastupidi. Tuul, suurendab soojuse äraandmist naha pinnalt, langetab kehatemp-i. Niiske õhk soodustab madala õhutemp. korral ja soojusjuhtivuse paranemise tagajärjel soojuse äraandmist organismist ja seega ka nahatepm-i langust
annaabi.ee 
