inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored. Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame - aasta juhtmõtteks on: "Pärijata pole pärandit" (2013. aasta on kultuuripärandi aasta). Kultuuripärand võib olla: vaimne-, maastiku-, Raudtee-, mõisa-, pärandkultuur, muinsuskaitsealad, toidupärand, kohanimed, sõjaline pärand, arheoloogiapärand ja veealune kultuuripärand. Vaimse kultuuripärandi terminiga tähistatakse põlvest põlve edasi antud kogukondadele omaseid ja olulisi kombeid, tavasid, teadmisi ning oskusi. Oleme saanud need pärandiks minevikust, mõjutades neid olevikus ning anname edasi tulevikku. Me elame koos oma vaimse kultuuripärandiga iga päev ega pööra sellele tihtipeale eraldi tähelepanu.
vahest pidulikul puhul Mekki, suudavad pakutavad road mind alati üllatada ning suurt maitseelamust pakkuda. Vana ja uue toidukultuuri põimimine töötab hästi ning pakub huvi. Peakokk Rene Uusmees on edasi arendanud just nimelt oma vanaema pärandatud retsepte. See on ehtne ning eeskujulik näide Eestile hinnalise kultuuripärandi hoidmisest. Iga inimene loob uut ning hoiab vana kultuuripärandit oma viisil. Toidupärand on tähtpäevadel inimeste lahutamatu osa. Toidupärandi täienemiseks ja säilimiseks on vaja nutikaid koduperenaisi ning innovaatilisi kokkasid, kes seoks vana ja uue kultuuripärandiosa toidulaual.
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti toidu eripära....................................................................................................................... 4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost...................................................................................................5 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand.....................................................................................6 Kaasaegne Eesti köök................................................................................................................. 7 Uued märgatavad trendid eestlaste toitumises-kuhu me läheme................................................ 8 Toidumess 2011.......................................................................................................................... 9
Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kombinatsioon erinevatest toiduainetest, millest värviküllaseid, aromaatseid ja maitsvaid roogi valmistada. Eestlaste toidupärand Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru
Teenindusruumid ja teenindusprotsess 263 Töökorralduse põhimõtted teenindussaalis 265 Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja ajastamine teenindussaalis 269 Töökorralduse põhimõtted köögis, tööde järjekord ja ajastamine 271 10. Eesti toidukultuur ja rahvusköök 277 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand 277 Tähtpäevatoidud 282 Kaasaegne Eesti köök 286 Uued trendid Eesti rahvusköögi arendamisel 293 11. Erinevate rahvaste toidukultuur 297 Usundid ja toitumiskultuur 297 Tuntumad rahvusköögid 302 3
annaabi.ee 
