kuivendussüsteemide rajamiseks jm. otstarbeks. Plastmassidest valmistatakse ka kõrva-, liigese-, ja silmaproteese, veresooni ning hammasrattaid. Kõige korrosioonikindlamad on fluoroplastid(nt. Teflon), need on väga püsivad ega muutu ka kangete hapete toimel. Nii saab neid kasutada teflonkattega pannide valmistamiseks, millele pole vaja panna rasvainet ning toit ei lähe kõrbema. Üldiselt kasutatakse plastmasse toiduainetööstuses toidupakendite, plastpudelite, kreemi- ja jogurtitopside ning kuivainete ja küpsiste pakendite valmistamiseks. Veel kasutatakse plastmasse kodutehnika ja kontoritarvete tootmiseks. 80% laste mänguasjadest(v.a. pehmed loomad) on valmistatud plastmassist. Kui linnas ringi liikuda, siis torkavad kinlasti silma igasugused reklaamsildid, mis on lisaks metallile tehtud ka plastmassist. Tänapäeval väga populaarseks saanud sidevahendi mobiiltelefoni korpus on valmistatud plastmassist
suhu pistame, ei tohiks meie tervisele ohtu olla. Peab ennast piisavalt palju harima, et teada millised ained on kahjulikud ja millised mitte. Samuti käia arstlikul kontrollil ning teada milliste lisaainete suhtes võib olla allergiaid ning mida ei tohiks kindlasti süüa. Kolm peamist soovitust: Eelista töötlemata ja vähetöödeldud toite! Töötlemata toitudes pole üldjuhul lubatud lisaained. Mida enam on toit töödeldud, seda tõenäolisemalt sisaldab see eri lisaaineid. Jälgi toidupakendite märgistust! Oluline on, et päeva jooksul tarbitavad toidud ei sisaldaks palju kattuvaid lisaaineid. Toitu mitmekülgselt! Nii väldid mõne lisaaine suures koguses organismi sattumist. Eriti oluline on mitmekülgset toitumist silmas pidada laste puhul, kes eelistavad sageli teatud toite (viinerid, karastusjoogid, maiustused) ja kelle kehakaal on väike, mistõttu võib teatud lisaaineid nende organismi sattuda rohkem kui soovitatav. 13
Looduslikke alasid läbivad maanteed takistavad loomade rännet. Liiklustihedus maanteedel aina kasvab ja kiirused suurenevad. Ehitatakse uusi teid, kuid ei arvestata eriti loomadega. Päris paigal ei püsi ju loomadki. Liikuma sunnib neid toidu otsimine ja jooksuaeg. Samuti peletab metsloomi liikvele inimeste tegevus: jaht, põllu- ja metsatööd. Loomi meelitavad teedele lombid, kuhu on valgunud talvel teedele puistatud sool, või teeäärde visatud toidupakendite ja -jäänuste lõhn. Kokkupõrkest autoga viga saanud ja põgenenud loom on kerge saak kiskjatele, tekitades nendes huvi teeläheduse vastu. Ka linnade lähialad on kummalises muutumises: inimesed kolivad linnast maale, et rahulikumas keskkonnas elada ja loodust nautida, kuid tegelikult asuvad nad tihti hoopis sedasama igatsetud paika halvemaks muutma. Loomade rajad lõikuvad maanteedega täiesti ettearvamatutes kohtades. Enamasti jääb linna lähedale maale kolinud rahvas
kasvuhoonete tegemiseks, plastmasstorusid kuivendussüsteemide rajamiseks jm. otstarbeks. Plastmassidest valmistatakse ka kõrva-, liigese-, ja silmaproteese, veresooni ning hammasrattaid. Kõige korrosioonikindlamad on fluoroplastid(nt. Teflon), need on väga püsivad ega muutu ka kangete hapete toimel. Nii saab neid kasutada teflonkattega pannide valmistamiseks, millele pole vaja panna rasvainet ning toit ei lähe kõrbema. Üldiselt kasutatakse plastmasse toiduainetööstuses toidupakendite, plastpudelite, kreemi- ja jogurtitopside ning kuivainete ja küpsiste pakendite valmistamiseks. Veel kasutatakse plastmasse kodutehnika ja kontoritarvete tootmiseks. 80% laste mänguasjadest(v.a. pehmed loomad) on valmistatud plastmassist. Kui linnas ringi liikuda, siis torkavad kinlasti silma igasugused reklaamsildid, mis on lisaks metallile tehtud ka plastmassist. Tänapäeval väga populaarseks saanud sidevahendi mobiiltelefoni korpus on valmistatud plastmassist. Plast-
kasutatud GMOsid. 10 küsitletavat jätavad valitud toote ostmata, kui sel esineb GMO märgistus. 23 KOKKUVÕTE Uurimistöö teemaks on "Rapla Ühisgümnaasiumi gümnasistide teadlikkus geneetiliselt muundatud organismide kasutusest Eestis müüdavates toiduainetes". Töö annab ülevaate geneetiliselt muundatud organismide kasutusest ja selle teadlikkusest õpilaste seas. Töö eesmärgiks oli teada saada, kas õpilased loevad toidupakendite koostist ja on teadlikud geneetiliselt muundatud organismide kasutusest toiduainetes. Uurimistöö probleemküsimused olid: Kas ja milliste toiduainete koostist Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased toiduainete pakenditel loevad? Millistes toiduainetes Eesti kaubanduses on Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates kasutatud geneetiliselt muundatud organisme? Kas õpilaste jaoks on oluline, et toidupakendil oleks märgistus, kui selles on kasutatud
annaabi.ee 
