Siiski on nendelegi rannaniidud suure tähtsusega pesitsusaladeks, erti seoses teiste kurvitsalistele sobivate avamaastike kadumisega. 4) KAHEPAIKSED Kõre esineb harvalt kliburandadel, luitealadel ja rannaniitudel. Ta koeb meelsasti väikestes riimveelistes lompides (soolsus 3-4 promilli). Talub halvasti traditsioonilise maakasutuse lakkamist ja kuivendamist. Loomad võivad kergesti hukkuda autorataste all, kuna nad on väga liikuvad ja kipuvad toiduotsingute ajal rannaniitude läheduses teid ületama. Eestis oli liik läänerannikul varem üsna laialt levinud, praegu on säilinud mõned väikesed asurkonnad. 5) Kokku on siin mitukümment üle 10 ha suurust rannaniitu, üle kümne rannaniidu on aga 100 ha või suuremad. Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. nende olukord seoses karjakasvatuse vähenemisega järsult halvenenud.Rannaniidud on osalise kaitse all.
Udar on märgata ainult tiinuse lõppstaadiumis ja imetamisperioodi alguses. Juba 20 min. peale sündimist suudab vasikas oma jalgele. Pojad Pojad on esimesed 2 kuud täpilised, "peegel" tuhmkollakas. Vasikad loobuvad emapiimast umbes 6 10 kuuselt, kuid järglaste eest hoolitsev ema võib toita ka aastaseid vasikaid. Poegade eest hoolitsevad ainult emasloomad. Alguses jääb vasikas ema toiduotsingute ajaks üksi, 1 2 nädalaselt hakkavad vasikad emaga kaasas käima. Suurtes emasloomade karjades võivad tekkida "lastesõlmed", kus on palju mängulist käitumist. Mõõtmed Punahirve tüvepikkus on keskmiselt 165 260 cm (Sotimaal isastel umbes 200 cm ning emastel umbes 180 cm). Sabapikkus on 12 15 cm, koos karvadega 20 cm. Õlakõrgus Sotimaal elavatel punahirvedel on umbes 122 cm (isastel), umbes 114 cm (emastel).
transiitveokite all, mille juht ei pruugi ülesõitu väiksemast loomast märgatagi (Javois, 2008). Joonis 3. Liiklusõnnetused päevalõikes (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Maanteeameti portaal. 05.01.2007). Ööpäeva jooksul on kõige suurem võimalus metsloomaga maanteel kokku saada pärastlõunasel ajal õhtupoolikust kuni südaööni ning teine loomade aktiivne liikumisaeg on hommikuti umbes kella 7 ja 9 vahel. See on metsloomade toiduotsingute aeg. Kõige 7 väiksem tõenäosus metsloomaga kokku põrgata on öösiti kella 3 ja 6 vahel ning päeval, kella 12 ja 16 paiku (Liiklusõnnetused loomadega, 2004). 2. ÕNNETUSTE STATISTIKA ,,2007. aastal laekus Keskkonnainspektsiooni ligi 2400 teadet liiklusõnnetuste kohta, milles hukkus või sai vigastada metsloom. Põtradega juhtus 208 õnnetust,metskitsedega
Ei ole parimat aega lindude jälgimiseks. Erinevaid linnuliike leiab erinevatel aegadel ning igal kellaajal on omad eelised. 2.2.1. Hommikune linnuvaatlus Paljud algajad linnuvaatlejad, kaasaarvatud nagu mina ennem arvasin, et parim aeg linnuvaatlemiseks on hommik. Tegelikult mida rohkem linnuliike näha tahetakse, seda erinevamatel aegadel tuleb väljas käia. Siiski on hommikusel ajal suur eelis. Linnud on sel ajal ilmselt kõige aktiivsemad ja valvas just toiduotsingute tõttu. Samuti suvehommikuti liigub vähem inimesi ringi ja nad ei peleta linde eemale. Hommikune linnuvaatlus osutus kõige keskpärasemaks, kohtasin kõige rohkem rasvatihaseid, kodutuvisi, koduvarblasi ja hallvareseid. 2.2.2. Päevane ja varaõhtune linnuvaatlus Päevasel ajal pole hea pidada linnuvaatlust, sest paljud linnud on vähem aktiivsemad peale hommikusööki. Siiski neid näeb põõsaste ja puude vahel päris palju linde. Ma olen märganud, et
annaabi.ee 
