Segamisliigutused vahelduvad kontraktsioonid ja lõõgastumised, segavad soolesisu seedenõredega. Parasümpaatiline innervatsioon tõstab enteraalse närvisüsteemi aktiivsust ja seeläbi intensiivistab seedetrakti funktsioone (uitnärvi kaudu). Süljenäärmed-amülaas lõhustab tärklist Mao pearakudpepsiin valke Kõhunääreendopeptidaas trüpsiin valke, amülaas süsivesikuid, lipaas lipiide Makssapphapped emulgeerivad rasve Peensoole venitus toidumasside poolt, samuti toitainete laguproduktide ja happelise soolesisu keemiline toime kutsub esile neuraalsed refleksid ja CCK sünteesi peensoole epiteelis, mis omakorda pärsivad mao edasist tühjenemist. Peensooles toimub põhiline osa toitainete imendumisest (vesi passiivse diffusioonina, el.lüüdid aktiivse transpordiga, Ca imendumine tugevalt sõltuv vitamiin D olemasolust, Na imendumine aga sõltub aldosterooni tasemest).
näärmed (süljenäärmed, mao ja soole limaskesta näärmed, kõhunääre, maks). Seedemahlad sisaldavad hüdrolüütilisi fermente, mis lõhustavad valke väikemolukulaarseteks polüpeptiidideks, rasvu glütseriiniks ja rasvhapeteks, süsivesikuid monosahhariidideks. Ainult vesi, mineraalsoolad ja väike hulk orgaanilisi ühendeid imenduvad verre ilma eelneva töötlemiseta. Seedimisprotsesside hulka kuuluvad motoorsed (närimine, neelamine, toidumasside edasiliikumine), sekretoorsed (seedemahlade nõristamine) ja imendumisprotsessid (toiduainete, vee ja mineraalsoolade üleminek soolestikust verre ja lümfi). Seedimisprotsessid seedetrakti eri osades ja seedenäärmete talitlus on omavahel tihedalt seotud. 27. Seedimine suuõõnes. Suuõõnes ei viibi toit rohkem kui 15-18 sekundit. Sellele vaatamata algab juba siin tema mehaaniline (süljega niisutamine, peenestamine) ja keemiline (süljefermentide toime liitsuhkrutele) töötlemine
•Süljenäärmete sekretsioon on esialgu vähene (↑ 4.-5.kuust) •Nn füsioloogiline süljevoolus Toidu tagasiheide – söögitoru sulgurlihase transitoorne lõõgastumine •Söögitoru VS 10cm, TK 25-30 cm •Magu horisontaalne Mis on füsioloogilise GÖR-i olemus ja tunnused? Füsioloogiline GÖR (gastroösofageaalne refluks). Esineb tervetel lastel, eriti esimestel elukuudel pärast toitmist. Tekib äkki, ilma iivelduseta ja ebameeldiva aistinguta; Väheste toidumasside väljumine toimub kergelt, kiirelt; Lapse üldseisund, emotsionaalne toonus ei muutu, ei häiru. Missugused tegurid soodustavad toidu tagasiheidet? Ebaregulaarne toitmine, ületoitmine, vaegtoitmine, aerofaagia (rohke õhuneelamine), eale mittevastav toit, liiga rasvarikas toit. Nimeta abinõu toidu toidu tagasiheite e. füs. GÖR-i esinemisel. vältida soodustavaid faktoreid, jälgi, et rind ei oleks liiga piima täis ja pingul imetamise alustamisel,
Adventitsiaalkest sisaldab hulgaliselt pikisuunas kulgevaid veresooni ja närve. Vaba välispinnaga kohtades on söögitoru välimiseks kestaks serooskest (mesoteeliga kaetud sidekude). Peensool - intestinum tenue Peensool jaguneb anatoomiliselt kolmeks osaks: - kaksteistsõrmiksooleks e duodeenumiks – duodenum - tühisooleks – jejunum - niudesooleks - ileum Peamine imendumisala ja seetõttu on vastav pinnaehitus, mis suurendab limaskesta pindala. Peensooles toimub toidumasside keemiline töötlus fermentide toimel. Peensoole seina moodustavad limaskest, lihaskest ja serooskest. Limaskest -tunica mucosa Peensoole limaskesta moodustavad epiteel, limaskesta päriskiht, limaskesta lihaskiht ja submukooskiht. Limaskesta pind on iseloomuliku väljanägemisega tänu tsirkulaarkurdudele, hattudele ja krüptidele. Kõik need struktuurid suurendavad tunduvalt peensoole välispinda, mis on oluline imendumiseks. Peensooles paiknevad soolehatud (villi
põhjustab valkude denatureerumist ja pundumist, mis soodustab nende fermentatiivset lõhustumist; 3.soodustab piima kalgendumist, mis on vajalik selle seedumiseks 4.aktiveerib hormoon gastriini, mida produtseerib maolukuti(pülooruse) limaskest ja mis suurendab maomahla nõristust; 5.sattudes kaksteistsõrmiksoolde, võtab osa paljude hormoonide moodustumisest, mis reguleerivad mao, kõhunäärme ja maksa talitlust; 6.peatab roiskumisprotsesse maos; 7.soodustab mao motoorikat; 8.osaleb toidumasside maost soolestikku ülemineku keerukas mehhanismis. Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada 3 faasi: 1.aju-e. kefaalfaas; 2.mao- e.gastraalfaas; 3.soole- e.intestinaalfaas. Ajaliselt on need faasid mõnes osas kattuvad. AJUFAAS. Toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva toidu mälumise ja neelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid, mille aferentne tee võib olla erinev, eferentne osa kulgeb üle
põhjustab valkude denatureerumist ja pundumist, mis soodustab nende fermentatiivset lõhustumist; 3.soodustab piima kalgendumist, mis on vajalik selle seedumiseks 4.aktiveerib hormoon gastriini, mida produtseerib maolukuti(pülooruse) limaskest ja mis suurendab maomahla nõristust; 5.sattudes kaksteistsõrmiksoolde, võtab osa paljude hormoonide moodustumisest, mis reguleerivad mao, kõhunäärme ja maksa talitlust; 6.peatab roiskumisprotsesse maos; 7.soodustab mao motoorikat; 8.osaleb toidumasside maost soolestikku ülemineku keerukas mehhanismis. Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada 3 faasi, need on: 1.aju-e. kefaalfaas; 2.mao- e.gastraalfaas; 3.soole- e.intestinaalfaas. Ajaliselt on need faasid mõnes osas kattuvad. AJUFAAS. Toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva toidu mälumise ja neelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid, mille aferentne tee