maakoha, esmaselt valmistanud koka või seda toitu eelistanud inimese nime. (Wikipedia 2012) 3 1. Prantsuse köök Prantsuse kööki peetakse maailma kuulsaimaks ja tähtsaimaks köögiks. Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti (Toitlustuse alused 2012). See köök on aluseks paljude teiste rahvaste toidukultuurile. Creme Brulee, Tarte Tatin, Ratatouille, Soupe a l`oignon (sibulasupp) on kindlasti nimetused, mida võiks teada ja miks ka mitte osata valmistada iga vähegi toitu hindav inimene. (BBQ Catering 2012) Prantsuse köök jagatakse tinglikult kolmeks: · Piirkondlik köök · Üldrahvalik köök · Tippköök Sageli eristatakse veel nn. uut kööki, mis tuli käibele 1970. aastate alguses, mis tähendab uute
11. Kalatoodete trendid jaekaubanduses. ·Kuigi üle Euroopa on kalatoodete tarbimisharjumused erinevad on selge, et eurooplaste elutempo on muutumas üha kiiremaks. ·Väiksem ajaressurss tingib vajaduse valmistoitude järele ja seda nii lõunasöökide kui ka pereõhtusöökide näol. ·Piirkonnaspetsiifilised toidud on üha enam Maailma toiduturul kanda kinnitamas. ·Räime ja kilutooted on piirkonnaspetsiifilised, kuid on üsna sarnased Vahemere toidukultuurile, mis lihtsustab toodete turustamist. ·Mida eristuvam on kalatoode, seda lihtsam on seda turustada. ·Kuid lihtsalt kalatoote letilepanemine ei ole piisav turundustegevus, et tagada toote väljapaistmine üleüldise infomüra taustal. ·Meie endi loodud toode on meile sama hea ja armas kui oma laps. ·Toote degusteerimised, artiklid ja internetiturundus on iga eduka toote elukaare lahutumatud osad. ·Kalatoodete sesoonsust peetakse Euroopa riikides turueeliseks.
SISUKORD LISA 1 Kantiini interjöör 2 SISSEJUHATUS Kursusetööga saame kogemusi iseseisva toitlustusalased uurimisprojektis. Antud töös kasutame õpitud teadmisi toitlustuse valdkonna õppeainetes nagu näiteks toiduvalmistamine ja menüü planeerimine ning hinnakujund, toitlustusettevõtte korraldus ja serveerimisõpetus. Kursusetöö teemaks valisime Mehhiko köögi, mis keskendub kommetele, tavadele ja toidukultuurile. Kursusetöö peamiseks ülesandeks oli planeerida üritus valitud sihtrühmale. Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid. Kursusetöös leiate veel valmistatava eelroa energia- ja toitaine sisalduse tabeli
Sissejuhatus Kursusetööga saame kogemusi iseseisva toitlustusalased uurimisprojektis. Antud töös kasutame õpitud teadmisi toitlustuse valdkonna õppeainetes nagu näiteks toiduvalmistamine ja menüü planeerimine ning hinnakujund, toitlustusettevõtte korraldus ja serveerimisõpetus. Kursusetöö teemaks valisime Mehhiko köögi, mis keskendub kommetele, tavadele ja toidukultuurile. Kursusetöö peamiseks ülesandeks oli planeerida üritus valitud sihtrühmale. Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid. Kursusetöös leiate veel valmistatava eelroa energia- ja toitaine sisalduse tabeli
värske tooraine, tervislik toitumine ja elustiil, lihtne, samas leidlik ja oskuslik toiduvalmistamine ning innovaatiline toiduainetööstus. Programmi sihtgrupiks on nii tarbijad, gurmaanid, tootjad kui ka toitumisspetsialistid. Soome köök jaguneb geograafiliselt kaheks: lääneosa toidukultuuris on tähtis roll kalal ja lihal, samas kui riigi idaosa roogades annavad tooni ka juurviljad ja seened. Soome toidukultuurile on suurt mõju avaldanud Rootsi köök, kuid eeskätt Karjalas on tunda ka Vene köögi mõju. Olulisel kohal on teraviljatoidud ja metsamarjad (näiteks mustikad, pohlad, murakad ja astelpaju). Nii joogina kui ka toiduvalmistamisel kasutatakse piima ja muid piimatooteid. 18. sajandil leidis soomlaste toidulauale tee kartul, tõrjudes kõrvale naeri.[11] Maitseainetest on põhiliselt kasutatud soola, levinud on ka till, aedpetersell, sibulapealsed ja köömned
annaabi.ee 
