Lisaks soovitatakse süüa 23 viilu väherasvast ja vähesoolast juustu. Üks juustuviil (10 g) vastab 1 dl piimale. Igapäevaselt sobib tarbida rasvavabu ja väherasvaseid piimatooteid: rasvavaba piima ja keefiri, rasvavaba või väherasvast jogurtit või hapupiima, kohupiima, kodujuustu, väherasvaseid küpsetatud juuste ning sulatatud juustu. Kui alla kaheaastane laps sööb ainult rasvavabu piimatooteid, tuleks tema päevasele toidukogusele lisada 23 tl rasvainet, et tagada vajalik energiakogus. Piimal on oluline koht Soome toitumiskultuuris. Sellest annavad märku muu hulgas arvukad hapupiimatooted ja piimatoidud. Piim sisaldab väga palju toitaineid, kuigi eelkõige tuntakse piima hea kaltsiumiallikana. Piimavalgud on parimad loomsed valgud ja peale selle sisaldab piim mitmeid vitamiine ja mineraalaineid. Piimatooted on näiteks olulised B2- ja B12- vitamiinide ning D-vitamiini allikad. 4. Liha, kala ja muna
Süljes on seedimisele vajalike ensüüme, mis hõlbustavad hilisemat seedeprotsessi. Ideaalis peaksime mäluma ühte suutäit kuni 36 korda. Kui saaksime hakkama 10-15 korraga, oleks ka juba päris hea. • Kasulik on juua keefirit või punast veini, sest need sisaldavad vajalikke seedimist soodustavaid aineid. • Tea, et täiskõhutunne jõuab hiljem pärale ehk siis umbes 15 minutit pärast söömist. • Pea söömise ajal pause, et keha saaks puhata ja tekitada ruumi uuele toidukogusele. • Kõhugaase tekitavad toidud on oad-herned, pea-, spargel-, lill-, rooskapsas, sibulad, banaanid, aprikoosid, redised jne. Kasulik on juua hapupiima või süüa jogurtit, sest need tasakaalustavad kõhu ja soolestiku baktereid ning vähendavad gaaside tekkimist. • Papaia ja mango aitavad seedida valgurikkaid toite nagu linnu- ja loomaliha. • Ananassi ja maasikate söömine pühadejärgsel ajal tuleb kasuks. Viinamarjad ja arbuus aitavad üleliigse organismist välja uhada.
regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase toonust ja konkraktsioonide rütmi, submukoospõimik epiteelirakkude sekretoorset funktsioni. Humoraalne regulatsioon- gastriin, koletsütokiniin, sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid, vasoaktiivne soolepeptiid. Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis, stiimuliks närviimpulss või soole sisu ja mõjutavad seedenõrede sekretsiooni. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid.
Sooleseinas on sensoorsed rakud, mis reageerivad sooleseina venimisele, toitainete konts., osmolaarsusele, pH-le, limaskesta ärritusele. Koordineerimine toimub närviregulatsiooni ja hormonaalse regulatsiooni vahel. Närviregulatsioon toimub läbi seedesüsteemi “oma” närvisüsteemi – enteraalne närvisüsteem (ENS). ENS on ANS osa. Juhib seedetrakti sõltumatult KNSist. ENS võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Koosneb kahest põimikust: plexus myentericus – soolelihaspõimik - asub piki- ja ringlihaskihi vahel – reguleerib lihase toonust, kontraktsioonide rütmi. plexus submucosus – submukoospõimik – asub submukoosa ja ringlihaskihi vahel- reguleerib epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Põimikud on ühenduses omavahel vaheneuronite abil ja KNS-ga. Refleksid toimuvad KNSi-vahendusel
annaabi.ee 
