Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"toiduhankimisel" - 5 õppematerjali

Huntämbliklased
1
doc

Huntämbliklased

eriti sellistel aladel nagu Ameerika preeriad. Mõned liigid on suutelised igal pool elama, teised aga on väga valivad oma elukeskkonna suhtes. Arvukalt väikesi huntämbliklase liike esineb taimestikus, kaljupragudes või kivide all. Suuremad liigi esindajad vajavad aga suuremaid alasid ja ehitavad endale tavaliselt urud, kus nad püsivalt elavad. Osad liigi esindajad armastavad soojust ja on aktiivsed päeval, teised aga harrastavad öist eluviisi. Huntämbliklased on toiduhankimisel väga aktiivsed, nende toidu moodustavad peamiselt väikesed putukad ning teised ämblikuliigid. Ta varitseb saaki liikumatult, sobivamail hetkel ründab ja võtab saagi oma kahe tugeva esijala vahele. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ja muudab ta ämblikule seeditavaks. Enamus huntämbliklasi on peamiselt tegevad päeval ja varjavad end öösiti vaenlaste eest varjualustesse

Loodus → Loodusõpetus
10 allalaadimist
Kiirjooks-kergejõustik
5
docx

Kiirjooks-kergejõustik

väga erineval moel. Üks sportlane võib joosta pikema sammuga, ning tihti on tema sammusagedus ka väiksem. Teine jooksja aga jookseb väiksema sammupikkusega, kuid tema sammusagedus on suurem. Kiirjooksu tehnika alused- ajalugu Jooksuoskus ja jooksutehnika kujunes ning arenes üha otstarbekamaks inimese ajaloolises arengus. Seda tingis karm eluolu ja looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks. Looduses on inimesele väga oluline kiirus ka väledus. See on nooruse, elujõu ja bioloogilise täisväärtuse tunnuseks. Isend, kes liigub aeglaselt ja kohmakalt, on kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Maksimaalkiirusega jooksu võib vaadelda kui kiirelt-kiirelt üksteisele järgnevate jooksusammude ahelat, kus keha liikumapanevaks jõuks on äratõukeimpulsid, mis antakse vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt

Sport → Sport
6 allalaadimist
ETOLOOGIA II MOODULI KONTROLLTÖÖ
6
odt

ETOLOOGIA II MOODULI KONTROLLTÖÖ

Värvid enesekaitses Pigmendid ­ keemilised ühendid, mis peegeldavad teatud lainepikkusega valgust. Nt melaniinid inimese juustes ja nahas, ning karotinoidid loomade kehakatetes). Struktuursed värvid ­ saavutatakse kehakatte mikrostruktuuri abil, mis põhjustab valguse difraktsiooni, selektiivset hajumist või interferentsi. Abivahendid ­ osad loomad kasutavad soovitud värvuse saavutamiseks keskkonnast saadud materjali. Enesekaitse ­ kiskjate vastu, kellel on toiduhankimisel oluline nägemismeel: · varjevärvus ­ püüd vältida märkamist (plussiks märkamatuks jäämine; miinusteks füsioloogilised kulud ja võimaluste piiratus) Selle omadused: iseloomulikud värvid (pruun, roheline, beez, must); varieeruv (raskendamaks otsingukujundi tekkimist, sobitumaks erinevate taustadega) Selle tüübid: taustaga sulandumine ­ looma värvus ja muster sarnanevad tema tüüpilisele taustale.

Bioloogia → Algoloogia
60 allalaadimist
Kiirjooks
7
doc

Kiirjooks

2009 Kiirjooksu tehnikast Kiirjooksu tehnika üldistest alustest Kõnd ja jooks on inimese kui liigi kõige loomulikumad põhiliikumisviisid. Nagu lind lendab, kala ujub või madu roomab nii inimene kõnnib ja jookseb. Jooksuoskus ja jooksutehnika kujunes ning arenes üha otstarbekamaks inimese ajaloolises arengus. Seda tingis juba karm looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks. Looduses on liigile omase liikumisviisi väledus ja osavus alati nooruse, elujõu ja bioloogilise täisväärtuslikkuse tunnuseks. Isend, kes liigub aeglaselt, vaevaliselt ja kohmakalt, on tavaliselt ikka kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloogilise täisväärtuslikkuse ja kehalise kultuuri kõige esmasemaks ja parimaks koondnäitajaks

Sport → Kehaline kasvatus
73 allalaadimist
ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT
31
odt

ETOLOOGIA II moodul KONSPEKT

saadud vahendeid (nt Ameerika rohevaksiklase röövik) o Bioluminestsents ­ valguse kasutamine signaliseerimisel ei ole loomariigis väga levinud (putukad; süvaveeloomad). Vaölguse lainepikkus 546 orhekaskollast-590 oranzini. Keskne ensüüm lutsiferiin, sümbiontsed bakterid. Värvuse funktsioonid · Nägemisega seotud funktsioonid o Enesekaitse ­ kiskjate vastu, kellel on toiduhankimisel nägemismeel varjevärvus ­ püüd vältida kiskja poolt märkamist hoiatusvärvus ­ signaliseerimine kiskjale toiduks mittesobivust) o Liigisisene signaliseerimine ­ näiteks sugulise valiku ornamendid · Värvuse füüsikaliste omadustega seotud funktsioonid o Termoregulatsioon ­ tume objekt neelab rohkem kiirgust ja seetõttu soojeneb kiiremini o UV kiirguse vastane kaitse ­ näiteks inimeste nahavärv

Bioloogia → Etoloogia
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun