omav ettevõte), kus kalu kasvatatakse • Tiigikalakasvatus (pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides • Sumbakalakasvatus (net pen, net cage farming) - kalade kasvatamine suurtes võgust kottides jne • Tiik (pond) - täielikult või valdavalt looduslikust pinnasest (muldse) põhja ja seintega rajatis, enamasti suure pinnaga (0,5 - 20 ha). Tiigis toituvad veeorganismid osaliselt looduslikul toidubaasil. Tiik on veega täidetav ja tühjendatav. • Basseinid (tanks, troughs, raceways) - üldnimetus väga erinevatele rajatistele, millele on iseloomulik see, et nad on kunstmaterjalist (betoonist, terasest, plastikust), vee läbivool võrreldes tiikidega on intensiivne ja pind väike (mõõdetakse kuupmeetrites). Kuju võib olla ümmargune, ruudukujuline või piklik. • Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS
· Tiigikalakasvatus (pond fish farming) kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides · Sumbakalakasvatus (net pen, net cage farming) - kalade kasvatamine suurtes võgust kottides jne · Tiik (pond) - täielikult või valdavalt looduslikust pinnasest (muldse) põhja ja seintega rajatis, enamasti suure pinnaga (0,5 - 20 ha). Tiigis toituvad veeorganismid osaliselt looduslikul toidubaasil. Tiik on veega täidetav ja tühjendatav. · Basseinid (tanks, troughs, raceways) - üldnimetus väga erinevatele rajatistele, millele on iseloomulik see, et nad on kunstmaterjalist (betoonist, terasest, plastikust), vee läbivool võrreldes tiikidega on intensiivne ja pind väike (mõõdetakse kuupmeetrites). Kuju võib olla ümmargune, ruudukujuline või piklik. · Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS (recirculation system) rajatiste
(Võrtsjärve ääres). · Õngu- Meriforell (Hiiumaa) · Põlula- Meriforell, jõeforell, lõhe (Kunda jõe ääres) · Härjanurme- Siig, koha · Ilmatsalu- Haug, linask · Haaslava- Haug, tõugjas, linask, koha 7. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid, olukord Eestis. Loodusliku toitumisreziimiga tiigid (edaspidi loodustoidutiigid). Loodustoidutiikides kasvatatakse vähke tiigi looduslikul toidubaasil, loodusliku temperatuuri juures ja võimalikult looduslähedastes oludes. Asja lihtsaimalt seletades -need on maasse kaevatud või vooluveekogu paisutamise abil rajatud pinnasetiigid, kuhuasustatakse vähid. Sinna võib asustada suguvähke või erivanuselisi vähipoegi. Kuna aastate vahelised erinevused vähkide ellujäämuses on suured, on soovitav positiivse tulemuse kindlustamiseks asustamist mitmel aastal korrata. Vähid kasvavad ja paljunevad, moodustades tiigis isetaastuva asurkonna
Liiga tihedast vähipopulatsioonist saab kergesti püüda ka suguvähke asustusmaterjali tootmise jaoks. Eestis on selliseid tihedaid vähipopulatsioone aga vähe ja nende harvendamiseks asustusmaterjali püüke veel ei tehta. Seda oleks aga teatud juhtudel vaja teha ka meil ja see annaks head asustusmaterjali vähikasvatuse arendamiseks. Loodusliku toitumisreziimiga tiigid (edaspidi loodustoidutiigid). Loodustoidutiikides kasvatatakse vähke tiigi looduslikul toidubaasil, loodusliku temperatuuri juures ja võimalikult looduslähedastes oludes. Asja lihtsaimalt seletades - need on maasse kaevatud või vooluveekogu paisutamise abil rajatud pinnasetiigid, kuhu 29 asustatakse vähid. Sinna võib asustada suguvähke või erivanuselisi vähipoegi. Kuna aastate vahelised erinevused vähkide ellujäämuses on suured, on soovitav positiivse tulemuse kindlustamiseks asustamist mitmel aastal korrata. Vähid kasvavad ja